Külliki Bode – kodanikuühiskonna aasta tegija 2021

elgunud on kodanikuühiskonna aasta tegijad 2021. Vabamus toimunud tänuüritusel andis kaks tosinat tunnustust üle Eesti Vabariigi president Alar Karis.

“Aktiivsete inimeste tunnustamisel on ühiskonnas oluline roll. Tunnustamist ei ole kunagi liiga palju. See, et konkursile esitati nii palju tublisid inimesi, näitab, et Eesti inimesed märkavad ja hoolivad oma kogukonnast. Loodan ja usun, et sellised tunnustused aitavad hoida või tuua veelgi sära juurde tegusate inimeste silmadesse. Tugev kodanikuühiskond on üks riigi nurgakividest,“ ütles siseminister Kristian Jaani.

“Rõõm on näha tunnustatavate seas niivõrd eriilmelisi inimesi ja ühendusi, kes tegutsevad Eesti eri paigus ja väga erinevates valdkondades – kultuuri edendamisest inimõigusteni ja linnaruumist vaimse terviseni. Selline rikkalikkus ja eeskujude rohkus näitavad kodanikuühiskonna tugevust,” lisas Vabaühenduste Liidu juhataja Kai Klandorf.

KODANIKUÜHISKONNA AASTA TEGIJAD 2021

Aasta vabaühendus – MTÜ ASÕP

Paljude probleemide üle arutlemisel jõutakse tõdemuseni, et lahendus algab haridusest. Asendusõpetajate programm seisab hea selle eest, et hea haridus ei jääks ootamatute takistuste taha, iga ainetund jõuaks kvaliteetselt õpilasteni ning niigi ülekoormatud õpetajad leiaksid vajadusel vähese aja- ja energiakuluga asendaja. ASÕPi laiem eesmärk on aga panustada õpetajate järelkasvu ja nii ongi 28 asendusõpetajat asunud tänaseks tööle tegevõpetajatena.

Aasta missiooniinimene – Külliki Bode

Külliki on teinud ühiskonna jaoks kuuldavaks nende hääle, kes ise ei kuule. Ta on olnud aastaid Eesti Vaegkuuljate Liidu üks eestvedajatest ja aidanud muuta väikese kodanikualgatuse võimekaks huvikaitseühenduseks, kuhu kuulub 17 liikmesorganisatsiooni enam kui 1200 liikmega. Mullu aitas Külliki annetuste toel tööle panna üle Eesti sõitva Kuulmisbussi, kus pakutakse nõu ja kuulmistaseme testimist. Külliki on eeskujuks ja inspiratsiooniks tuhandetele inimestele, näidates, et kuulmispuue ei ole takistuseks, et mõelda suurelt ja oma unistusi täita.

Aasta teerajaja – Elav Tänav ja mitte_tallinn

2021. aastal kerkis valimiste üheks võtmeküsimuseks linnaruum ja üksikute aktivistide südameasjast sai lõpuks peavooluteema. Vajadusest inimsõbralikuma linna järele on pikalt rääkinud sotsiaalmeedias tegutsev mitte_tallinn, kes inspireerib piltidega lihtsate lahenduste abil paremaks muudetud pealinnast. Mullu alustas sama eesmärgiga erinevate valdkondade inimesi siduv kodanikualgatus Elav Tänav. Nii mitte_tallinn kui Elav Tänav rajavad teed linnade poole, mis ei lahutaks ja eraldaks, vaid tooks kokku ja moodustaks mõnusa elukeskkonna kõigile.

Aasta tegu – Paide 3000

Kogu Eesti elu keerleb Tallinna ja Tartu ümber? Vale! Eestimaa südames asub arvamusfestivalilt alguse saanud Paide Teater, kes on võtnud ette aktsioonide sarja, mille keskmes on kogukond ja selle tulevik. Muuhulgas korraldati mullu 33 arvamusliidri kõnest koosnenud mõtiskluste sarja ning alguse sai tavakodanikud linnajuhtide sussidesse asetav varivolikogu. Paide Teater pole seega ainult teater, vaid kogukonna kokkutooja ja võimestaja.

Aasta innustaja – Foodsharing Eesti ja “Homme saabub paradiis”

Toiduraiskamisest on räägitud läbi aastate siin ja seal, laiapõhjalisi lahendusi leidmata. See pole heidutanud Foodsharing Eestit, kes on rajanud kaubandusest üle jäänud ja sealt päästetud toidu jagamise kapid Tartusse, Viljandisse ja Elvasse. Grupeering tegeleb aktiivselt toidu raiskamise alase teavitustööga nii tarbija kui kaupleja harimisel, lisaks koguvad vabatahtlikud kaubandusest kokku maha kantud toitu ja jagavad selle soovijatele laiali. Teavituse, aktivismi ja kunsti ristumispunktis valmis aga mullu Anna Hintsi lühifilm “Homme saabub paradiis”, et juhtida tähelepanu toiduraiskamisele, seda soodustavatele tarbimisharjumustele ja võimalikele viisidele käituda keskkonnasõbralikumalt.

Aasta hääl – Solidaarne naistepäev

Kristel Rannaääre ja Nele Laos algatasid kaks aastat tagasi naistepäeval toimuva kampaania, mille eesmärgiks on koguda ja annetada vähekindlustatutele hügieenitarbeid. Aktsiooni arengut pole ilmestanud mitte üksnes kogutud summade hüppeline kasv, vaid ka väiksematele sarnastele algatustele inspiratsiooni pakkumine, tabudest saadetud teemale vajaliku tähelepanu juhtimine ning kerkinud õlatunne.

Aasta ettevõte – Advokaadibüroo Liverte

Advokaadibüroo Liverte on loomisest alates koostöös Eesti Inimõiguste Keskusega pro bono või vähendatud tasu eest kaitsnud nii eraisikute kui vabaühenduste inimõigusi. Muuhulgas on tegeletud kohaliku omavalitsuse õiguspärase rahastusega filmifestivalile Festheart, liikumispuudega noorte õiguste kaitsega ning seksuaalse ahistamise ohvrite abistamisega. Lisaks põhitööle on Liverte advokaadid andnud loenguid mitmekesisuse päeva raames ja erinevatel üritustel, kus on teemaks olnud vaenukõne ja selle mõju vähemusgruppidele.

Aasta avaliku võimu esindaja – Sotsiaalkindlustusamet

Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi ennetustalitus pani tööle vaimse tervise nõustamise tugiliini.Igaühel on võimalus tasuta sinna pöörduda, saamaks abi ja nõu teemadel, mis hinge piinavad. Helistatakse, et leida tuge toimetulekul leina, raske haiguse, üksilduse, paanikahoogude või keeruliste suhetega. Igale helistajale saab osaks võimalus olla hukkamõistuta ja tingimusteta ära kuulatud ning vajadusel oma ala spetsialisti poole suunatud.

AASTA VABATAHTLIKUD 2021

Eret Anderson

Eret on aidanud juba aastaid toitu koguda ning seda raskustesse sattunud peredele jagada. Olles ise lapsevanem, märkab ta ka teisi, kes tema abi ja panust vajavad. Sellega on ta innustuseks ja eeskujuks mitte ainult teistele vabatahtlikele, vaid ka oma lastele.

Farištamo Eller

Farištamo on keskkonnakaitsja ja kogukonnaaktivist, kes tegutseb MTÜ Päästame Eesti Metsad, Loomuse, Eesti Vegan Seltsi, World Cleanup Day, Loova Viljandi ja paljude teiste organisatsioonide liikmena, aga ka eraviisiliselt artikleid kirjutades ja keskkonnaraadiot tehes. Mullu vedas ta seal korraga lausa kolme algatust: Pesitsusraadiot, Rabaraadiot ning Keskkonnaraadiot.

Marcus Piirson ja Gregor Männi

Marcus ja Gregor on põhikooliõpilased, kes panustavad võrdselt ja järjepidevalt Voka Avatud Noortekeskuse, aga ka laiemalt Toila valla kogukonna arengusse ja ettevõtmistesse. Noored ei löö risti ette mis tahes väljakutse ees ning neid ühendab kirg fotograafia vastu. Saadud on nii valla kultuurijuhi, spordijuhi, noorsootööjuhi kui ka gümnaasiumi huvijuhi paremaks käeks, püüdes pildile hetki koolisündmustest, Toila valla spordi- ja kultuuriüritustest ning noortekeskuste tegevustest. 

Mari-Liis Villig

Mari-Liis on aidanud üles ehitada SPIN-programmi mõjuhindamise süsteemi ja aidanud viia läbi Asendusõpetajate Programmi andmeanalüüsi. Ta on mõelnud läbi andmekorje loogikat ning ülesehitust, panustanud rohkeid töötunde keeruliseks tehniliseks tööks, olnud paindlik ühenduste abistamisel ning koostanud ise andmeid ja muutnud neid graafiliselt esitletavaks. Seeläbi on ta aidanud ühendustel oma töö tulemusi paremini mõõta ja esitleda, panustades niiviisi sadade noorte tulevikku. 

Peeter Lepp

Peeter on olnud üle 20 aasta Eesti Punase Risti vabatahtlik. Selle aja jooksul on ta andnud suure panuse Tallinna linna hüvanguks ja aidanud parandada ning leevendada abivajajate toimetulekut. Ta on olnud kaasautor paljude projektide kirjutamisel, riigihangete vormistamisel, aidanud ette valmistada ja läbi viia hulka üritusi ning kampaaniaid nii vähekindlustatud peredele, erivajadustega noortele kui ka eakatele.

Romet Leiman

Robert lööb vabatahtlikuna kaasa väga erinevates organisatsioonides Eesti Korvpalli Liidust ja Rally Estoniast jooksuvõistluste ja Vähiravifond Kingitud Eluni. Muuhulgas aitab ta koguda annetusi, korraldab erinevaid spordiüritusi ja lööb kaasa vabatahtliku fotograafina.

Sven-Erik Soosaar

Sven-Erik on olnud väga pikaajaline vikipedist. See tähendab, et ta on vabatahtlikult võtnud enda kanda rollid Vikipeedia administraatorina, kes igapäevaselt veebientsüklopeedia tegevust monitoorib, aktiivse panustajana Vikipeedia sisuloomesse entsüklopeediaartiklite näol kui ka MTÜ Wikimedia Eesti juhatuse liikmena. Sellega on ta andnud tohutu panuse suurima emakeelse veebientsüklopeedia loomisesse.

Triin Kibuspuu

Triin on vabatahtlik vaimse tervise nõustaja www.palunabi.ee vaimse tervise kriisinõustamise telefoniliinil, toetav kolleeg ja alati abivalmis sõber. Helistajate seas on ta nõustajana väga hinnatud ja tihti oodatakse just tema vahetust, et helistada ja tingimusteta toetust saada.

Marika Jahilo

Marika on vabatahtlikuna tegev terve rea algatuste juures. Pandeemia ajal tõttas ta appi õpetajatele, panustades Tallinna Ülikooli vabatahtlike abiõpetajate programmis. Suvel  oli ta oma andragoogika eriala kursusekaaslastega hõivatud suvepäevade korraldamisega, kus sündis Eesti Andragoogide Liit. Lisaks on Marika aidanud korraldada mitut rahvusvahelist sümpoosionit ning toimetab koos paari mõttekaaslasega miljööväärtuslikus, kuid lagunevas Kohila Paberivabrikus, kuhu plaanitakse rajada innovaatilist multifunktsionaalset kogukonnakeskust.

Siiri Merila-Hubbard

Siiri on koos elukaaslasega koostanud mahuka, kaheksat jalgratta- ja kaheksat  matkarada tutvustava kaardimaterjali, mis tutvustab Suure-Jaanit ja ümbruskonna külasid ning võimaldab lähemalt tutvuda huvitava ja kauni piirkonnaga. Lisaks korraldatavate matkade rollile füüsilise vormi parandaja on need toonud üksteisele lähemale ka kohalikku kogukonna.

AASTA VABATAHTLIKE KAASAJAD 2021

Jaanika Tiitson ja Käthe Pihlak

Saaremaa vallavalitsuse töötajate Jaanika ja Käthe algatusel sündis üleskutse “hea tee teeb head”. Koguma asuti Saaremaa rohuteed, et valmistada kinkepakid viirusega võitlevatele kiirabitöötajatele. 19 päeva kestnud aktsiooni kestel kaasati kampa mitmeid vabatahtlikke abilisi ning saadi osalema üle 350 inimese, kelle toel jagus teed lõpuks 11 haiglale üle Eesti ja teadusnõukoja liikmetele pealekauba. Üks arst on kirjeldanud: “Mõni päev tundus, et enam ei jaksa võidelda, aga siis tuli Saaremaalt pakk, mille juures nii südamlik kaart, ja jaksasin jälle.”

MTÜ Vaab

VAAB loodi COVID-19 kriisi alguses, et lahendada tervishoiuorganisatsioonide probleemi seoses spetsialistide leidmisega. VAABi süsteemi kaudu loodi andmebaas vabatahtlikest, kes said tulla abiks vaktsineerimise läbiviimisel või osakoormusega toeks haiglatesse. VAAB on pakkunud abi enam kui 120 kriitilise üleskutse peale tervishoiuorganisatsioonidelt, ja koondanud pea 3000 tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna spetsialisti, kes otsustavatel hetkedel kolleege toetavad.

MTÜ Cats Help

Eestis on kümneid algatusi ja veel rohkem inimesi, kes ilma suurema kisata hoolitsevad nende lemmikloomade eest, kes on hoolitsevast perest ilma jäänud. Mõnikord jääb neist üks silma sellega, et oskab enda ümber koondada lugematul hulgal innustunud ja särasilmseid abilisi, kes on valmis andma mõne karvase või sulelise jaoks kasvõi enda magamistoa. MTÜ Cats Help päästab tänavatelt üle 1500 kassi aastas, abiks enam kui 200 vabatahtliku ja hoiukodu kõikjal üle Eesti.

Tunnustamist korraldab Vabaühenduste Liit koostöös Siseministeeriumi, Kodanikuühiskonna Sihtkapitali, Maakondlike arenduskeskuste võrgustiku ja Eesti Vabariigi presidendi kantseleiga.

Rubriigid: Uncategorized | Külliki Bode – kodanikuühiskonna aasta tegija 2021 kommenteerimine on välja lülitatud

Test ja ülevaade: kas AirPodsid ja teised juhtmevabad kõrvaklapid asendavad kuulmisabivahendeid?

Allar Viik teeb ülevaate tehnoloogiafirmade sammudest kuulmisabivahendite turul ja testib, kas AirPodsid sobivad ka kuulmisaparaadi asemel kasutamiseks.

Rubriigid: Uncategorized | Test ja ülevaade: kas AirPodsid ja teised juhtmevabad kõrvaklapid asendavad kuulmisabivahendeid? kommenteerimine on välja lülitatud

Selged kõnelejad 2021

Kolmapäeval, 19. jaanuaril 2022, tunnustab Eesti Vaegkuuljate Liit juba üheksandat korda selgelt kõnelejaid.

Sel aastal pälvisid Selge Kõneleja auhinna telesaatejuht Roald Johannson (ERR), raadiosaatejuht Maris Kõrvits (Retro FM), teatrinäitleja Anu Lamp (Linnateater) ja seekordseks suunamudijaks on koolitaja ja (aja)kirjanik Katrin Aedma (Kvaliteetse Õppe Keskus). 

Selge kõneleja valimise käivitas Eesti Vaegkuuljate Liit 2013. aastal. Selge kõneleja valitakse nende hulgast, kes kõnelevad selge diktsiooniga, ei kiirusta ja hääldavad korralikult välja ka sõnalõpud. Eesti Vaegkuuljate Liidu kodulehel esitasid kandidaate ja tegid nende vahel valiku nii kuulmislangusega inimesed kui ka normkuuljad. Hääletuskeskkond oli detsembris avalikult kättesaadav ning tulemused kohe nähtavad. 

Kuna kuulmislangusega inimesi on umbes 20% elanikkonnast, siis on oluline, et erinevatest kanalitest, nt telest, raadiost, sotsiaalmeediast edastatav info oleks arusaadav kõigile. Ka teatris on näitleja selge hääl ja hea diktsioon olulise tähtsusega. Plusspunkte pälvisid ka saatejuhid, kes ei pane oma saadetesse kõneleja jutu ajaks peale taustamuusikat, mis halvendab kuulajal kõnelejast arusaamist ning viib tähelepanu jutu sisult eemale.

Selge kõneleja saab auhinnaks Uno-nimelise kullakarva kuju, mis on ristitud Uno Taimla, Eesti Vaegkuuljate Liidu asutaja järgi. Eelmistel aastatel on Unod pälvinud:

  • 2013 Mihkel Kärmas;
  • 2014 Marko Reikop, Owe Petersell;
  • 2015 Anu Välba, Märt Treier, Helgi Sallo;
  • 2016 Urmas Vaino, Pille Minev, Märt Avandi;
  • 2017 Margus Saar, Allan Roosileht, Luule Komissarov;
  • 2018 Joonas Hellerma, Neeme Raud, Ülle Lichtfeldt;
  • 2019 Sander Rebane, Kaja Kärner, Ita Ever;
  • 2020 Hannes Hermaküla, Heimar Lenk, Priit Võigemast, Nele Kirsipuu.

Auhindade üleandmine toimub 19. jaanuaril 2022 kell 15.00 Eesti Puuetega Inimeste Kojas, aadressil Toompuiestee 10, Tallinn.

Üritus on kõigile avatud, võimalusel palume oma tulekust teada anda allpool toodud kontaktandmete kaudu.

Rohkem infot selge kõneleja auhinnast siin: https://vaegkuuljad.ee/kuulmisabi/selge-konelemine/

Pressiteate edastas:
Külliki Bode
Eesti Vaegkuuljate Liidu esimees
e-post kylliki@vaegkuuljad.ee
telefon 53 478 422

Rubriigid: Uncategorized | Selged kõnelejad 2021 kommenteerimine on välja lülitatud

Perearsti nõuandetelefoni uus teenus – vaegkuuljate veebivestlus

Alates 1. jaanuarist 2022 on perearsti nõuandetelefoni uus teenus – vaegkuuljate veebivestlus osutamiseks valmis. Teenus on avatud igapäev (sh.riigipühad) 08:00 -22:00.

Teenus on kättesaadav läbi perearsti nõuandetelefoni kodulehe. Soovi korral saate viite meie kodulehele lisada oma kodulehtedele, et sihtrühm meid paremini leiaks.

Eesti keelne veebivestlus on leitav järgnevalt lingilt:

Vene keelne veebivestlus on leitav järgnevalt lingilt:

Rubriigid: Uncategorized | Perearsti nõuandetelefoni uus teenus – vaegkuuljate veebivestlus kommenteerimine on välja lülitatud

Raplamaa Vaegkuuljate Ühingul uus telefoni number

Oktoobrikuus on kõik uus.

Meie ühingu üldine number +372 5837 1101

Telefonile vastame tööpäeviti 08.00 – 17.00

Muul ajal jätke oma teade postkasti.

Rubriigid: Uncategorized | Lisa kommentaar

Tere tulemast Raplamaa Vaegkuuljate Ühingu lehele

Oleme uuendanud oma kodulehte ja täiendanud!

Siia hakkavad tulema postitused meie ühingu tegevustest ja palju huvitavaid.

Rubriigid: Uncategorized | 18 kommentaari