Milleks me vajame Kuulmisbussi?

Kristi Kallaste | Ajakirja Sinuga kaasautor

Millised on Kuulmisbussi ülesanded?

Tõuke Kuulmisbussi hankimiseks andis see, et siiani oli kuulmisega seonduv koondunud peamiselt tõmbekeskustesse. Suuremates linnades nagu näiteks Tallinnas ja Tartus saab soovija panna hõlpsasti aja kõrvaarsti või audioloogi juurde, ent väiksemates maakohtades niisugust luksust pole. Lisaks kurdetakse, et visiiti kõrvaarstile tuleb oodata kaua, isegi kuni kolm kuud. Kuulmisbussi peamine eesmärk on, et kuulmisalast nõu ja esmatasandi abi saaksid inimesed üle terve Eestimaa, sõltumata elukohast. Nõustame nii kuulmislangusega inimest ennast kui ka tema pereliikmeid, sõpru või kolleege.

Kuulmisbussi teenuse kasutamine on ülilihtne, me ei küsi isegi ravikindlustuse olemasolu. Tänu sellele jõuavad meie juurde ka need, kellest paljud on tundnud juba aastaid või isegi aastakümneid, et „kuulmine pole nagu päris see“, kuid kõrvaarsti juurde minekut on nad lükanud üha edasi, kuna arst on kaugel ja tema juurde pääsemine tundub keeruline. Kardetakse ka tõde, et äkki ongi kuulmislangus ja siis ei osata selle teadmisega midagi peale hakata. Sageli öeldakse, et „Ma pole veel nii vanagi, et aparaati kanda“. Saame julgustada, hirme vähendada, jõustada.

Esmatasandi kuulmisnõustaja Ene Oga Kuulmisbussis kuulmist testimas (Katrin Aedma foto).

Kõigepealt teeb meie testija ära kuulmistesti ehk audiogrammi, see antakse teises ruumis või Kuulmisbussi kõrval ootavale nõustajale. Nõustaja uurib audiogrammi ning vestleb inimesega, selgitab talle tema kuulmistaset ja annab edasiseks soovitusi.

Kui test tõepoolest näitab kuulmislangust – kuis edasi?

Me selgitame inimesele samm-sammult, kuidas tal oleks nüüd kõige parem edasi toimida. Räägime, et kõigepealt tuleks tal pöörduda perearsti juurde, kes annab talle saatekirja kõrvaarsti juurde. Nii mõnelgi juhul võib pere- või kõrvaarst üht-teist ära teha, näiteks vaiku eemaldada, võib-olla saab kuulmise paremaks. Aga kui ei saa, ka siis pole põhjust muretseda – õnneks on abivahendid olemas – nagu meil endilgi kõrvas on! Abivahendeid saab kuulmiskeskustest.

Osas kuulmiskeskustes pole perearsti saatekirja vaja, küll aga on vaja kõrvaarsti tõendit kuulmislanguse olemasolu kohta. Arsti juurde minek on igal juhul kasulik, kuna arst saab vaadata ka inimese kõrva ja tuvastada tal näiteks kõrvapõletiku või vaigukorgi. Tahan inimesele öelda: „Sinu elu läheb igal juhul paremaks, kui midagi ette võtad. Kui sa praegu ei tee midagi enda heaks, siis hiljem on kõik palju raskem. Üldjuhul kuulmine iseenesest ajaga kellelgi paremaks ei lähe, pigem ikka vastupidi.“

Kui inimene kurdab näiteks, et tal puuduvad vahendid endale kuulmisaparaadi ja teiste kuulmisabivahendite muretsemiseks, siis aitame tal teha taotluse kohaliku omavalitsuse sotsiaalosakonda abivahendi omaosaluse kompenseerimiseks. Aitame kirjutada ka erimenetluse taotlust Sotsiaalkindlustusametile.

Aitame leida inimese elukohale lähimat kuulmiskeskust, kuid rõhutame alati, et vaid ühe kuulmiskeskuse pakutav ühe firma kuulmisaparaat ei pruugi sobida; võimalusel võiks külastada mitut kuulmiskeskust, testida erinevaid kuulmisaparaate ja võrrelda neid.

Missuguseid teadmisi sisaldas Kuulmisbussi personali koolitus?

Õigemini öeldes oli tegemist esmatasandi kuulmisnõustajate koolitusega. Nimelt on Kuulmisbuss vaid üks võimalus, kus esmatasandi kuulmisnõustaja töötada võiks. Tulevikuunistus on, et meie nõustaja töötab igas maakonnakeskuses.

Koolitus sisaldas pilguheitu kõigele, millega inimesel tema enda või lähedase kuulmislangusega seoses rinda pista tuleb: kuidas tuvastada kuulmislangust, kuidas teha ja lugeda audiogrammi, kuidas inimest ära kuulata, toetada ja julgustada. Lisaks sisaldas koolitus näpunäiteid erinevate aparaatide hooldamiseks nagu näiteks otsakute, filtrite, voolikute vahetamine, puhastamine. Esmatasandi kuulmisnõustajad on saanud väljaõppe ka seadusandluse osas, näiteks puude taotlemise ja sotsiaaltoetuste teemal ning teavad, mis on näiteks erimenetlus ja kuidas selle taotlemiseks avaldust esitada.

Kui palju spetsialiste Kuulmisbussis korraga kaasa sõidab?

Neid peaks olema vähemalt neli: üks, kes testib, kaks nõustajat ja üks aparaadi hooldaja. Pikema päeva puhul oleks vaja kindlasti paar inimest veel, sest kuulmispäevad on väga intensiivsed, ühel päeval jõuame testida kuni 50 inimest, nõustada veelgi rohkem.

Oleneb päevast, kui palju inimesi vastu võtta jõuame. Siiani on kõik testimisajad täis olnud. Ükski meie inimene ei jaksa korraga seitse tundi järjest bussis teste vehkida, ka tema vajab puhkust. Teised nõustajad on valmis teda siis asendama. Õnneks taipasime valida bussi, millega sõitmine eeldab tavalist B-kategooria juhiluba, tänu millele me ei vaja eraldi bussijuhti – roolis on keegi nõustajatest. Valdav enamus Kuulmisbussi tiimist on ka ise vaegkuuljad.

Kas Kuulmisbussis töötavad nõustajad, kes on ka ise vaegkuuljad, on tõesti võimelised kvaliteetselt tuvastama kuulmislanguse olemasolu teisel inimesel?

Kuulmislanguse tuvastab mitte uuringu läbiviija enda kõrv, vaid audiomeetria masin – kui klient kuuleb piiksu, siis ta vajutab nupule ja audiogrammi tegija näeb ekraanil vilkuvat tulukest; seega meie aparatuur ei eelda sellega töötaja puhul kuulmise täielikku olemasolu. Küll aga peaks kuulmisnõustaja nii palju kuulma, et saaks klientidega suhelda. Seega etnilisi ehk viipekeelt emakeelena kasutavaid kurte meil Kuulmisbussis ei ole. Aga viipekeelt oskavaid nõustajaid, kes ise kannavad kuulmisaparaati või implantaati, on meie meeskonnas küll, seega me saame nõustada ka näiteks kurte lapsevanemaid, kelle laps on vaegkuulja, ning anda neile nõu, kuidas oma lapse kuulmisparaate hooldada vms.

Kas kuulmisbussis saab vaigused kõrvad puhtaks?

Ei, meil Kuulmisbussis pole kraanikaussi ja kõrvu me ei loputa. (Naerab.) Seda saate teha kodus või perearsti juures.

Kas kuulmisbussist saab kuulmisaparaadi?

Ei saa. Oleme esmatasandi kuulmisnõustajad; kui tuvastame kliendil kuulmislanguse, siis saame teda juhatada kõrvaarstile ja kuulmiskeskusesse. Kaardistame inimese võimalusi külastamaks erinevaid keskuseid. Kui inimesel on võimalik kaugemale sõita, siis esmane soovitus on tutvuda erinevate keskuste toodanguga. Kui see ei ole võimalik, siis otsime talle välja mõned lähimad keskused.

Kuulmisbussis tutvustame erinevaid kuulmisaparaate: meil on olemas näidised ja saame neid demonstreerida, kuid ei jaga neid ega hakkagi seda tegema.

Kas Kuulmisbussis müüakse ka kuulmistarvikuid ja hooldatakse kuulmisaparaate?

Jah, väiksemaid hooldustöid teeme küll. Sageli tuuakse meile pikka aega hooldamata kuulmisaparaate. Siis vaatame üle otsiku, vahetame filtrid ja vooliku ning puhastame need vaigust – see on põhitöö, millega meie nõustajad tegelevad.

Samuti müüme väiksemaid tarvikuid nagu näiteks kuulmisaparaadi patareisid. Kontrollime, kas vastuvõtule tulija kuulmisaparaadil on patareid piisavalt täis ja soovija saab meilt patareitestri endale kojugi osta.

Kas inimene saab Kuulmisbussis tehtud audiogrammiga minna kuulmiskeskustesse?

Me prindime välja kuulmistesti tulemuse. Selle abil saab nõustaja selgitada kliendile, kas too kuuleb kõnet ja häälikuid, kas langus on kõrgete või pigem madalate helide juures.

See test ei ole mõeldud meditsiinilise diagnoosi panekuks ega aparaadi häälestamiseks, vaid täidab informatiivset eesmärki.

Täpsemate kuulmisuuringute tegemise jätame arstidele. Pealegi ei ole meie eesmärk teha täpseid kuulmisuuringuid, vaid ikkagi tuvastada, kas inimesel on kuulmislangus või on ta normkuulja.

Kas testite ka inimesi, kellel on juba kuulmisaparaat olemas?

Pigem mitte. Teeme seda ainult siis, kui selleks jääb aega nende kõrvalt, kes tulevad alles esmasele kontrollile. Igal kuulmispäeval on meie juurde tulnud ka juba diagnoosi saanud vaegkuuljaid, keda huvitab, kas nende kuulmislangus on vahepeal süvenenud. Mõni on tulnud testima sõnadega: „Arst tuvastas mul mõni aeg tagasi kuulmislanguse, aga ma tahan teada, kas mu kuulmine vahepeal muutunud on.“ Küsime talt seepeale, et kas ta ikka võttis vana audiogrammi kaasa, inimene eitab. Kuid mida me siis võrdleme?

Neid inimesi, kellele juba on kuulmisaparaat välja kirjutatud, kuid kes soovivad saada aparaadiga ettetulevate probleemide osas nõu ja abi, käib meil palju.

Kuulmisbuss on uskumatult lühikese ajaga saavutanud rahva seas suure populaarsuse. Kas ei teki ohtu, et Kuulmisbuss võtab kõrvaarstidelt töö ära?

Ei, seda ohtu küll pole! Pigem on hoopis vastupidi – teeme arstidele reklaami. Esmatasandi kuulmisnõustajate ülesanne on tutvustada inimesele kuulmise tervishoiuga seonduvat, anname nõu, et inimene oskaks juba ise edasi liikuda, õige spetsialisti poole pöörduda. Ehk siis, me teeme arstide eest ära nende nn musta töö. Me ei ravi ega diagnoosi, vaid saadame inimesed oma kõrvade tervise eest hoolt kandma, tänu millele saavad kõrvaarstid patsiente juurde. Tõtt-öelda oleme juba nüüd dilemma ees, kust saada juurde kõrvaarste – neid on Eestis liiga vähe!

Meediast on läbi käinud artiklid, et vaegkuuljate liidul on Kuulmisbuss, mis sõidab ringi mööda Eestit ja kontrollib inimeste kuulmist. Aga kuidas edeneb teil koostöö kuulmiskeskustega, kes pakuvad erinevaid kuulmisaparaate?

Eesti Vaegkuuljate Liit teeb koostööd kõikide kuulmiskeskustega, me oleme tutvustanud oma teenust kõikidele keskustele ja suurem osa keskusi on valmis meid toetama ja aitavad meid igal võimalikul viisil. Keskused annavad meile kaasa oma voldikuid, abivahendite näidiseid, hooldusvahendeid, tarvikuid. Keskuste spetsialistid käivad meie korraldatud infopäevadel loenguid pidamas ja kaasa elamas, nõustavad ka ise kliente ning annavad asjatundlikku nõu meie esmatasandi nõustajatele. Ühelt kuulmiskeskuselt saime ka audiomeetri ning väljaõppe sellega töötamiseks. Mitmed kuulmiskeskused on kutsunud meie nõustajaid enda juurde kuulmisaparaatide hooldamist õppima.

Kui kaua Kuulmisbuss ühes kohas peatub?

Tavaliselt peatume valitud kohas ühe päeva. Samas, kui inimesi on palju ning ajad täis, oleme valmis peatuma ka näiteks kolm päeva. Kuid sellised asjad tuleks eelnevalt kokku leppida.

Mis kuulmise testimine maksab?

2021. aastal oli see veel tasuta, kuna me ise alles õppisime – toimusid ju esimesed kuulmispäevad 2021. aasta augustis. Sel aastal maksab testimine ja nõustamine 5 eurot inimese kohta. Kui meid ollakse valmis toetama, siis saame hoida hinnad all või on teenused suisa tasuta. Küll aga on meil vaja leida vahendeid bussi kütuseks, hoolduseks, nõustajate päevarahaks (nõustajad soovivad ikka süüa ka päeva jooksul), mõnikord ka ööbimiseks. Iga toetus on oluline! Väga head partnerid on kohalikud omavalitsused, päevakeskused ja sotsiaalkeskused, kes on kutsunud meid enda juurde ja toetanud ka transpordiga.

Kas Kuulmisbussi saab tellida nt firma suvepäevadele, tervisepäevale või kasvõi vanaema 70 aasta juubelile?

Loomulikult saab! Oleme valmis sõitma, kuhu kutsutakse. Võtke meiega ühendust Eesti Vaegkuuljate Liidu kodulehel ja lepime lähemalt kokku. Samas seda me tasuta ilmselt ei tee, kuna meie nõustajad tulevad siis ju ikkagi erakorraliselt välja ja teevad tööd.

Kas Kuulmisbuss on ka ratastooliga ligipääsetav?

Jaa, on küll.

Aga kas osutate ratastoolis olijatele ka transporditeenust?

Ei osuta. Meie kuulmisbuss on ostetud Eesti Vaegkuuljate Liidule ja mõeldud ainult kuulmislanguse tuvastamiseks. Küll aga ratastoolis inimene, kes kahtlustab endal kuulmislangust või vajab kuulmise teemal nõu ja abi, pääseb meie bussi ilusti sisse.

Kas lapsi ka testida saab?

Lapsi saab testida alates seitsme aasta vanusest. Nooremaid me bussis ei testi, sest nende jaoks on teistmoodi metoodika. Lapsed on tavaliselt tulnud testima koos oma vanematega ja teevad testi vanema nõusolekul. Me ei küsi lapse perenime ega isikukoodi ja tulemus läheb meie poolt lihtsalt üldstatistikasse.

Kuidas registreeruda, kui tahan Kuulmisbussi vastuvõtuaega saada?

Soovitame broneerida aja Eesti Vaegkuuljate Liidu kodulehel oleva vormi kaudu. Võite helistada või kirjutada ja küsida, kus toimub järgmine kuulmispäev ja kas saab sinna juba endale aega kinni panna. Küsige konkreetse kuulmispäeva korraldaja kontakti ja võtke temaga ühendust. Ei tee paha seegi, kui annaksite teada oma võimalikest erisoovidest – näiteks, et vajate eesti viipekeelt oskavat nõustajat või soovite infot kuulmisimplantaadi kohta.

Kas vastu võetakse ka neid, kes ei ole endale aega broneerinud?

Igaks juhuks me ei broneeri kõiki aegu kohe täis, vaid püüame jätta ka väikese varu. Kes kohapeale tulevad, saavad need vahepealsed ajad, kuid neil tuleb arvestada, et ilmselt peavad nad ootama.

Aga kui Tallinnasse tuleb näiteks Võrus elav inimene ja tahab Kuulmisbussi teenuseid kasutada?

Me oleme üle-eestilise haardega ega küsi Kuulmisbussi külastaja kodust aadressi. Teeme hea meelega kuulmistesti ära igale Eestimaa elanikule, kes Kuulmisbussi sisse astub.

Samuti jagame teavet kohalike vaegkuuljate ühingute kohta ja tutvustame neid meelsasti. Et näiteks kui Pärnus siseneb Kuulmisbussi abivajaja, kes ütleb, et on pärit Rakverest ja veedab suvepealinnas puhkust, saaks ta kuulmislanguse tuvastamise korral kaasa voldiku Lääne-Virumaa Vaegkuuljate Ühingu kontaktiga.

Kuidas annate kohalikele teada, et nende kodukohta on saabumas Kuulmisbuss?

Teeme reklaami igal pool, kus võimalik: nii kohalikus kui ka vabariiklikus meedias, Facebookis, valla või linna kodulehel, kohalikes ajalehtedes, võimalusel kaasame ka televisiooni ja raadiokanalid. Kuulmisbussi maakondade külastamise graafik on Eesti Vaegkuuljate Liidu kodulehel: https://vaegkuuljad.ee/

Kas Kuulmisbuss on nõustamisteenuseks hädavajalik, või saab Eesti Vaegkuuljate Liit pakkuda kuulmisalast nõustamist ka ilma bussita?

EVL suur unistus on, et nõustamisteenus oleks kättesaadav võimalikult kõikjal ja võimalikult pidevalt. Igas maakonnas peaks kohapeal olema võimalus testida oma kuulmist lihtsalt ja ilma kuudepikkuste järjekordadeta, samuti peaks seal olema kuulmisnõustaja. Praegu on olemas kuulmisnõustamisteenus Saaremaal, huvi on üles näidanud ka teised maakonnad – Hiiumaa, Pärnumaa, Läänemaa, Jõgeva jt. Ükskord, ma usun, on esmatasandi nõustamine olemas igas maakonnas!

https://vaegkuuljad.ee/
info@vaegkuuljad.ee
tel 53 478 422

Oleme tänulikud igaühe toetuse eest. Fondi saab annetusi teha pangaülekande teel, Swedbanki konto nr: EE742200221050525437, makse saaja Eesti Vaegkuuljate Liit, selgituseks võib kirjutada näiteks “Annetus vaegkuuljatele“. Kui soovite annetuse eest tulumaksu tagasi saada, märkige selgitusse ka oma isikukood.

Rubriigid: Uncategorized | Milleks me vajame Kuulmisbussi? kommenteerimine on välja lülitatud

Doktoritöö: Peaaegu pooled Eesti tegevväelastest kannatavad kuulmislanguse all

Eesti Maaülikoolis tuleb 17. juunil kaitsmisele doktoritöö, mis otsis seoseid militaarmüra ja kaitseväelaste kuulmisprobleemide vahel. Selgus, et kuulmislangus on kaitseväelaste hulgas üks levinumaid terviseprobleeme, vahendas maaülikool.

Assar Luha kirjutab oma kaitsmisele tulevas doktoritöös „Occupational noise exposure and hearing problems among active military service personnel in Estonia” (Militaarmüra ekspositsioon ja kuulmisprobleemid tegevväelastel), et kaitseväelased puutuvad teenistusajal kokku kõrge intensiivsusega müraga, mis võib tuleneda laskeharjutustest, plahvatustest ning kaitseväe eri väeliikides kasutatavatest sõidukitest.

Doktoritöö eesmärk oli uurida tegevväelaste kokkupuudet kaitseväe sõidukite ja relvade müraga ning kuulmislanguse ja tinnituse esinemist tegevväelaste hulgas, samuti analüüsida seoseid töömüraga kokkupuute ja kuulmisprobleemide vahel.

Müratasemed mõõdeti Eesti kaitseväe sõidukites ja relvadest või relvasüsteemidest laskmisel. Uurimuse valim jagunes kahte rühma: üks uuritavate rühm vastas küsimustikule oma tervise ja tööga seotud riskitegurite kohta. Teine rühm vastas, rutiinse arstliku läbivaatuse käigus esmalt küsimustikule kokkupuutest müraga. Seejärel läbisid uuritavad audiomeetrilise uuringu, mille käigus testiti kuulmist sagedustel 4000 Hz ja 6000 Hz.

Kogutud andmete põhjal uuriti eri statistiliste meetoditega seoseid müraga kokkupuute, riskitegurite ja kuulmislanguse ning tinnituse vahel. Andmeid tõlgendati ka matemaatilisi võrrandeid kasutades ja müra levimise ning sumbumise seaduspäraga arvestades.

Kuigi müraga kokkupuute taset saab vähendada õigete kuulmiskaitsevahendite kasutamisega või madalama müratasemega tehnoloogiate kasutamisega, selgub doktoritöö tegemise käigus läbiviidud uuringust, et pikaajaline kokkupuude müraga suurendab müratekkese kuulmislanguse ja tinnituse riski.

Uuringute käigus saadud tulemused näitasid, et peaaegu pooled tegevväelastest kannatavad teenistusperioodi jooksul müratekkese kuulmislanguse all.

Kõige olulisemad riskitegurid, mis võivad mõjutada tegevväelasel kuulmisprobleemide teket on tegevväelase vanus, teenistuse kestus, laskmine paukpadrunitega ja sõitmine sõidukitega PASI ning Bandvagn.

Doktoritöö tegemise käigus kogutud andmed näitasid, et kuulmiskaitsevahendeid mitte kasutavatel tegevväelastel esineb kuulmislangus ja tinnitus sagedamini, kui nendel, kes müraga kaasuvates tegevustes alati kasutavad kuulmiskaitsevahendeid. 

Tegevteenistujal kuulmislanguse ja tinnituse teket teenistuse ajal on raske ennetada. Kuid vähem müra tekitavate militaartehnoloogiate, -sõidukite, -relvasüsteemide kasutamine ning kuulmiskaitsevahendite õige kasutamine aitab vähendada kuulmisprobleemide esinemist kaitseväes. Töö tulemused osutavad vajadusele rakendada kuulmisprobleemide ennetamise programmi Eesti kaitseväes.

Assar Luha kaitseb filosoofiadoktori väitekirja tehnikateaduste erialal 17. juunil kell 12 Tartus Kreutzwaldi tn 56 (Tehnikamaja) ruumis B136. Doktoritöö juhendajad on professor Eda Merisalu ja kaasprofessor Hans Orru, oponendid on emeriitprofessor Rauno Pääkkönen (TMI Rauno Pääkkönen, Finland) ja professor Pavel Kic (Faculty of Engineering, Czech University of Life Sciences Prague, Czech Republic).

Dissertatsiooniga saab tutvuda EMÜ ja TÜ raamatukogus. Samuti Eesti Maaülikooli digitaalarhiivis EMU DSpace.

Rohegeenius 30. mai 2022 kell 09:25

Rubriigid: Uncategorized | Doktoritöö: Peaaegu pooled Eesti tegevväelastest kannatavad kuulmislanguse all kommenteerimine on välja lülitatud

Raplamaa kodukaitsepäev Alus 30.06.2022.a.

Tallinna ja Harjumaa Vaegkuuljate Ühingu värske esinaine Kristi Kallaste korraldab vahva ürituse, kuhu kutsub ka teisi osalema.

Raplamaa kodukaitsepäev eelkõige naistele ja tüdrukutele, aga on oodatud ka mehed 🙂

Koguneme neljapäeva, 30. juuni hommikul Alu mõisa juures (Keskuse tee 2, Alu, Raplamaa), parkida saab mõisa juurde. Üritusele on oodatud ka mehed ja lapsed. Kohal on kirjutustõlgid. Valmis tasub olla olemiseks nii toas kui ka õues, samuti väikeseks matkaks. Kui vähegi ilma on, alustame õues.

Ajakava:

9.40–10.00 kogunemine ja tervituskohv

10.00–10.45 Ringkäik Alu mõisas

10.45–12.00 Räägime kriisivarudest

12.00–12.45 Sõjaline konflikt, hübriidsõda, infosõda

12.45–13.30 Lõuna (selle eest hoolitseb Alu kohvik Nautlejad)

13.30–15.30 Laskmine, tuletegemine, orienteerumine

15.30–16.00 Õppepäeva lõpetamine

Üritusele on oodatud vaegkuuljad ja nende lähedased üle Eesti.

Koolitusest huvitatutel on võimalik registreeruda kuni teisipäeva (28.06) õhtuni meilile: kristi@think.ee .

Olemas kirjutustõlge.

Koolitusel õpime, kuidas kriisiolukorras eluga hakkama saada, mida kriisiks varuda, kuidas ellu jääda; lisaks lõunastame ja viibime looduses.

Üritus on tasuta!

Parimate soovidega

Kristi Kallaste
Tallinna ja Harjumaa Vaegkuuljate Ühingu esinaine

Rubriigid: Uncategorized | Raplamaa kodukaitsepäev Alus 30.06.2022.a. kommenteerimine on välja lülitatud

Kuulmisbuss tuleb Raplamaale!

Rubriigid: Uncategorized | Kuulmisbuss tuleb Raplamaale! kommenteerimine on välja lülitatud

Külliki Bode – kodanikuühiskonna aasta tegija 2021

elgunud on kodanikuühiskonna aasta tegijad 2021. Vabamus toimunud tänuüritusel andis kaks tosinat tunnustust üle Eesti Vabariigi president Alar Karis.

“Aktiivsete inimeste tunnustamisel on ühiskonnas oluline roll. Tunnustamist ei ole kunagi liiga palju. See, et konkursile esitati nii palju tublisid inimesi, näitab, et Eesti inimesed märkavad ja hoolivad oma kogukonnast. Loodan ja usun, et sellised tunnustused aitavad hoida või tuua veelgi sära juurde tegusate inimeste silmadesse. Tugev kodanikuühiskond on üks riigi nurgakividest,“ ütles siseminister Kristian Jaani.

“Rõõm on näha tunnustatavate seas niivõrd eriilmelisi inimesi ja ühendusi, kes tegutsevad Eesti eri paigus ja väga erinevates valdkondades – kultuuri edendamisest inimõigusteni ja linnaruumist vaimse terviseni. Selline rikkalikkus ja eeskujude rohkus näitavad kodanikuühiskonna tugevust,” lisas Vabaühenduste Liidu juhataja Kai Klandorf.

KODANIKUÜHISKONNA AASTA TEGIJAD 2021

Aasta vabaühendus – MTÜ ASÕP

Paljude probleemide üle arutlemisel jõutakse tõdemuseni, et lahendus algab haridusest. Asendusõpetajate programm seisab hea selle eest, et hea haridus ei jääks ootamatute takistuste taha, iga ainetund jõuaks kvaliteetselt õpilasteni ning niigi ülekoormatud õpetajad leiaksid vajadusel vähese aja- ja energiakuluga asendaja. ASÕPi laiem eesmärk on aga panustada õpetajate järelkasvu ja nii ongi 28 asendusõpetajat asunud tänaseks tööle tegevõpetajatena.

Aasta missiooniinimene – Külliki Bode

Külliki on teinud ühiskonna jaoks kuuldavaks nende hääle, kes ise ei kuule. Ta on olnud aastaid Eesti Vaegkuuljate Liidu üks eestvedajatest ja aidanud muuta väikese kodanikualgatuse võimekaks huvikaitseühenduseks, kuhu kuulub 17 liikmesorganisatsiooni enam kui 1200 liikmega. Mullu aitas Külliki annetuste toel tööle panna üle Eesti sõitva Kuulmisbussi, kus pakutakse nõu ja kuulmistaseme testimist. Külliki on eeskujuks ja inspiratsiooniks tuhandetele inimestele, näidates, et kuulmispuue ei ole takistuseks, et mõelda suurelt ja oma unistusi täita.

Aasta teerajaja – Elav Tänav ja mitte_tallinn

2021. aastal kerkis valimiste üheks võtmeküsimuseks linnaruum ja üksikute aktivistide südameasjast sai lõpuks peavooluteema. Vajadusest inimsõbralikuma linna järele on pikalt rääkinud sotsiaalmeedias tegutsev mitte_tallinn, kes inspireerib piltidega lihtsate lahenduste abil paremaks muudetud pealinnast. Mullu alustas sama eesmärgiga erinevate valdkondade inimesi siduv kodanikualgatus Elav Tänav. Nii mitte_tallinn kui Elav Tänav rajavad teed linnade poole, mis ei lahutaks ja eraldaks, vaid tooks kokku ja moodustaks mõnusa elukeskkonna kõigile.

Aasta tegu – Paide 3000

Kogu Eesti elu keerleb Tallinna ja Tartu ümber? Vale! Eestimaa südames asub arvamusfestivalilt alguse saanud Paide Teater, kes on võtnud ette aktsioonide sarja, mille keskmes on kogukond ja selle tulevik. Muuhulgas korraldati mullu 33 arvamusliidri kõnest koosnenud mõtiskluste sarja ning alguse sai tavakodanikud linnajuhtide sussidesse asetav varivolikogu. Paide Teater pole seega ainult teater, vaid kogukonna kokkutooja ja võimestaja.

Aasta innustaja – Foodsharing Eesti ja “Homme saabub paradiis”

Toiduraiskamisest on räägitud läbi aastate siin ja seal, laiapõhjalisi lahendusi leidmata. See pole heidutanud Foodsharing Eestit, kes on rajanud kaubandusest üle jäänud ja sealt päästetud toidu jagamise kapid Tartusse, Viljandisse ja Elvasse. Grupeering tegeleb aktiivselt toidu raiskamise alase teavitustööga nii tarbija kui kaupleja harimisel, lisaks koguvad vabatahtlikud kaubandusest kokku maha kantud toitu ja jagavad selle soovijatele laiali. Teavituse, aktivismi ja kunsti ristumispunktis valmis aga mullu Anna Hintsi lühifilm “Homme saabub paradiis”, et juhtida tähelepanu toiduraiskamisele, seda soodustavatele tarbimisharjumustele ja võimalikele viisidele käituda keskkonnasõbralikumalt.

Aasta hääl – Solidaarne naistepäev

Kristel Rannaääre ja Nele Laos algatasid kaks aastat tagasi naistepäeval toimuva kampaania, mille eesmärgiks on koguda ja annetada vähekindlustatutele hügieenitarbeid. Aktsiooni arengut pole ilmestanud mitte üksnes kogutud summade hüppeline kasv, vaid ka väiksematele sarnastele algatustele inspiratsiooni pakkumine, tabudest saadetud teemale vajaliku tähelepanu juhtimine ning kerkinud õlatunne.

Aasta ettevõte – Advokaadibüroo Liverte

Advokaadibüroo Liverte on loomisest alates koostöös Eesti Inimõiguste Keskusega pro bono või vähendatud tasu eest kaitsnud nii eraisikute kui vabaühenduste inimõigusi. Muuhulgas on tegeletud kohaliku omavalitsuse õiguspärase rahastusega filmifestivalile Festheart, liikumispuudega noorte õiguste kaitsega ning seksuaalse ahistamise ohvrite abistamisega. Lisaks põhitööle on Liverte advokaadid andnud loenguid mitmekesisuse päeva raames ja erinevatel üritustel, kus on teemaks olnud vaenukõne ja selle mõju vähemusgruppidele.

Aasta avaliku võimu esindaja – Sotsiaalkindlustusamet

Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi ennetustalitus pani tööle vaimse tervise nõustamise tugiliini.Igaühel on võimalus tasuta sinna pöörduda, saamaks abi ja nõu teemadel, mis hinge piinavad. Helistatakse, et leida tuge toimetulekul leina, raske haiguse, üksilduse, paanikahoogude või keeruliste suhetega. Igale helistajale saab osaks võimalus olla hukkamõistuta ja tingimusteta ära kuulatud ning vajadusel oma ala spetsialisti poole suunatud.

AASTA VABATAHTLIKUD 2021

Eret Anderson

Eret on aidanud juba aastaid toitu koguda ning seda raskustesse sattunud peredele jagada. Olles ise lapsevanem, märkab ta ka teisi, kes tema abi ja panust vajavad. Sellega on ta innustuseks ja eeskujuks mitte ainult teistele vabatahtlikele, vaid ka oma lastele.

Farištamo Eller

Farištamo on keskkonnakaitsja ja kogukonnaaktivist, kes tegutseb MTÜ Päästame Eesti Metsad, Loomuse, Eesti Vegan Seltsi, World Cleanup Day, Loova Viljandi ja paljude teiste organisatsioonide liikmena, aga ka eraviisiliselt artikleid kirjutades ja keskkonnaraadiot tehes. Mullu vedas ta seal korraga lausa kolme algatust: Pesitsusraadiot, Rabaraadiot ning Keskkonnaraadiot.

Marcus Piirson ja Gregor Männi

Marcus ja Gregor on põhikooliõpilased, kes panustavad võrdselt ja järjepidevalt Voka Avatud Noortekeskuse, aga ka laiemalt Toila valla kogukonna arengusse ja ettevõtmistesse. Noored ei löö risti ette mis tahes väljakutse ees ning neid ühendab kirg fotograafia vastu. Saadud on nii valla kultuurijuhi, spordijuhi, noorsootööjuhi kui ka gümnaasiumi huvijuhi paremaks käeks, püüdes pildile hetki koolisündmustest, Toila valla spordi- ja kultuuriüritustest ning noortekeskuste tegevustest. 

Mari-Liis Villig

Mari-Liis on aidanud üles ehitada SPIN-programmi mõjuhindamise süsteemi ja aidanud viia läbi Asendusõpetajate Programmi andmeanalüüsi. Ta on mõelnud läbi andmekorje loogikat ning ülesehitust, panustanud rohkeid töötunde keeruliseks tehniliseks tööks, olnud paindlik ühenduste abistamisel ning koostanud ise andmeid ja muutnud neid graafiliselt esitletavaks. Seeläbi on ta aidanud ühendustel oma töö tulemusi paremini mõõta ja esitleda, panustades niiviisi sadade noorte tulevikku. 

Peeter Lepp

Peeter on olnud üle 20 aasta Eesti Punase Risti vabatahtlik. Selle aja jooksul on ta andnud suure panuse Tallinna linna hüvanguks ja aidanud parandada ning leevendada abivajajate toimetulekut. Ta on olnud kaasautor paljude projektide kirjutamisel, riigihangete vormistamisel, aidanud ette valmistada ja läbi viia hulka üritusi ning kampaaniaid nii vähekindlustatud peredele, erivajadustega noortele kui ka eakatele.

Romet Leiman

Robert lööb vabatahtlikuna kaasa väga erinevates organisatsioonides Eesti Korvpalli Liidust ja Rally Estoniast jooksuvõistluste ja Vähiravifond Kingitud Eluni. Muuhulgas aitab ta koguda annetusi, korraldab erinevaid spordiüritusi ja lööb kaasa vabatahtliku fotograafina.

Sven-Erik Soosaar

Sven-Erik on olnud väga pikaajaline vikipedist. See tähendab, et ta on vabatahtlikult võtnud enda kanda rollid Vikipeedia administraatorina, kes igapäevaselt veebientsüklopeedia tegevust monitoorib, aktiivse panustajana Vikipeedia sisuloomesse entsüklopeediaartiklite näol kui ka MTÜ Wikimedia Eesti juhatuse liikmena. Sellega on ta andnud tohutu panuse suurima emakeelse veebientsüklopeedia loomisesse.

Triin Kibuspuu

Triin on vabatahtlik vaimse tervise nõustaja www.palunabi.ee vaimse tervise kriisinõustamise telefoniliinil, toetav kolleeg ja alati abivalmis sõber. Helistajate seas on ta nõustajana väga hinnatud ja tihti oodatakse just tema vahetust, et helistada ja tingimusteta toetust saada.

Marika Jahilo

Marika on vabatahtlikuna tegev terve rea algatuste juures. Pandeemia ajal tõttas ta appi õpetajatele, panustades Tallinna Ülikooli vabatahtlike abiõpetajate programmis. Suvel  oli ta oma andragoogika eriala kursusekaaslastega hõivatud suvepäevade korraldamisega, kus sündis Eesti Andragoogide Liit. Lisaks on Marika aidanud korraldada mitut rahvusvahelist sümpoosionit ning toimetab koos paari mõttekaaslasega miljööväärtuslikus, kuid lagunevas Kohila Paberivabrikus, kuhu plaanitakse rajada innovaatilist multifunktsionaalset kogukonnakeskust.

Siiri Merila-Hubbard

Siiri on koos elukaaslasega koostanud mahuka, kaheksat jalgratta- ja kaheksat  matkarada tutvustava kaardimaterjali, mis tutvustab Suure-Jaanit ja ümbruskonna külasid ning võimaldab lähemalt tutvuda huvitava ja kauni piirkonnaga. Lisaks korraldatavate matkade rollile füüsilise vormi parandaja on need toonud üksteisele lähemale ka kohalikku kogukonna.

AASTA VABATAHTLIKE KAASAJAD 2021

Jaanika Tiitson ja Käthe Pihlak

Saaremaa vallavalitsuse töötajate Jaanika ja Käthe algatusel sündis üleskutse “hea tee teeb head”. Koguma asuti Saaremaa rohuteed, et valmistada kinkepakid viirusega võitlevatele kiirabitöötajatele. 19 päeva kestnud aktsiooni kestel kaasati kampa mitmeid vabatahtlikke abilisi ning saadi osalema üle 350 inimese, kelle toel jagus teed lõpuks 11 haiglale üle Eesti ja teadusnõukoja liikmetele pealekauba. Üks arst on kirjeldanud: “Mõni päev tundus, et enam ei jaksa võidelda, aga siis tuli Saaremaalt pakk, mille juures nii südamlik kaart, ja jaksasin jälle.”

MTÜ Vaab

VAAB loodi COVID-19 kriisi alguses, et lahendada tervishoiuorganisatsioonide probleemi seoses spetsialistide leidmisega. VAABi süsteemi kaudu loodi andmebaas vabatahtlikest, kes said tulla abiks vaktsineerimise läbiviimisel või osakoormusega toeks haiglatesse. VAAB on pakkunud abi enam kui 120 kriitilise üleskutse peale tervishoiuorganisatsioonidelt, ja koondanud pea 3000 tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna spetsialisti, kes otsustavatel hetkedel kolleege toetavad.

MTÜ Cats Help

Eestis on kümneid algatusi ja veel rohkem inimesi, kes ilma suurema kisata hoolitsevad nende lemmikloomade eest, kes on hoolitsevast perest ilma jäänud. Mõnikord jääb neist üks silma sellega, et oskab enda ümber koondada lugematul hulgal innustunud ja särasilmseid abilisi, kes on valmis andma mõne karvase või sulelise jaoks kasvõi enda magamistoa. MTÜ Cats Help päästab tänavatelt üle 1500 kassi aastas, abiks enam kui 200 vabatahtliku ja hoiukodu kõikjal üle Eesti.

Tunnustamist korraldab Vabaühenduste Liit koostöös Siseministeeriumi, Kodanikuühiskonna Sihtkapitali, Maakondlike arenduskeskuste võrgustiku ja Eesti Vabariigi presidendi kantseleiga.

Rubriigid: Uncategorized | Külliki Bode – kodanikuühiskonna aasta tegija 2021 kommenteerimine on välja lülitatud

Test ja ülevaade: kas AirPodsid ja teised juhtmevabad kõrvaklapid asendavad kuulmisabivahendeid?

Allar Viik teeb ülevaate tehnoloogiafirmade sammudest kuulmisabivahendite turul ja testib, kas AirPodsid sobivad ka kuulmisaparaadi asemel kasutamiseks.

Rubriigid: Uncategorized | Test ja ülevaade: kas AirPodsid ja teised juhtmevabad kõrvaklapid asendavad kuulmisabivahendeid? kommenteerimine on välja lülitatud

Selged kõnelejad 2021

Kolmapäeval, 19. jaanuaril 2022, tunnustab Eesti Vaegkuuljate Liit juba üheksandat korda selgelt kõnelejaid.

Sel aastal pälvisid Selge Kõneleja auhinna telesaatejuht Roald Johannson (ERR), raadiosaatejuht Maris Kõrvits (Retro FM), teatrinäitleja Anu Lamp (Linnateater) ja seekordseks suunamudijaks on koolitaja ja (aja)kirjanik Katrin Aedma (Kvaliteetse Õppe Keskus). 

Selge kõneleja valimise käivitas Eesti Vaegkuuljate Liit 2013. aastal. Selge kõneleja valitakse nende hulgast, kes kõnelevad selge diktsiooniga, ei kiirusta ja hääldavad korralikult välja ka sõnalõpud. Eesti Vaegkuuljate Liidu kodulehel esitasid kandidaate ja tegid nende vahel valiku nii kuulmislangusega inimesed kui ka normkuuljad. Hääletuskeskkond oli detsembris avalikult kättesaadav ning tulemused kohe nähtavad. 

Kuna kuulmislangusega inimesi on umbes 20% elanikkonnast, siis on oluline, et erinevatest kanalitest, nt telest, raadiost, sotsiaalmeediast edastatav info oleks arusaadav kõigile. Ka teatris on näitleja selge hääl ja hea diktsioon olulise tähtsusega. Plusspunkte pälvisid ka saatejuhid, kes ei pane oma saadetesse kõneleja jutu ajaks peale taustamuusikat, mis halvendab kuulajal kõnelejast arusaamist ning viib tähelepanu jutu sisult eemale.

Selge kõneleja saab auhinnaks Uno-nimelise kullakarva kuju, mis on ristitud Uno Taimla, Eesti Vaegkuuljate Liidu asutaja järgi. Eelmistel aastatel on Unod pälvinud:

  • 2013 Mihkel Kärmas;
  • 2014 Marko Reikop, Owe Petersell;
  • 2015 Anu Välba, Märt Treier, Helgi Sallo;
  • 2016 Urmas Vaino, Pille Minev, Märt Avandi;
  • 2017 Margus Saar, Allan Roosileht, Luule Komissarov;
  • 2018 Joonas Hellerma, Neeme Raud, Ülle Lichtfeldt;
  • 2019 Sander Rebane, Kaja Kärner, Ita Ever;
  • 2020 Hannes Hermaküla, Heimar Lenk, Priit Võigemast, Nele Kirsipuu.

Auhindade üleandmine toimub 19. jaanuaril 2022 kell 15.00 Eesti Puuetega Inimeste Kojas, aadressil Toompuiestee 10, Tallinn.

Üritus on kõigile avatud, võimalusel palume oma tulekust teada anda allpool toodud kontaktandmete kaudu.

Rohkem infot selge kõneleja auhinnast siin: https://vaegkuuljad.ee/kuulmisabi/selge-konelemine/

Pressiteate edastas:
Külliki Bode
Eesti Vaegkuuljate Liidu esimees
e-post kylliki@vaegkuuljad.ee
telefon 53 478 422

Rubriigid: Uncategorized | Selged kõnelejad 2021 kommenteerimine on välja lülitatud

Perearsti nõuandetelefoni uus teenus – vaegkuuljate veebivestlus

Alates 1. jaanuarist 2022 on perearsti nõuandetelefoni uus teenus – vaegkuuljate veebivestlus osutamiseks valmis. Teenus on avatud igapäev (sh.riigipühad) 08:00 -22:00.

Teenus on kättesaadav läbi perearsti nõuandetelefoni kodulehe. Soovi korral saate viite meie kodulehele lisada oma kodulehtedele, et sihtrühm meid paremini leiaks.

Eesti keelne veebivestlus on leitav järgnevalt lingilt:

Vene keelne veebivestlus on leitav järgnevalt lingilt:

Rubriigid: Uncategorized | Perearsti nõuandetelefoni uus teenus – vaegkuuljate veebivestlus kommenteerimine on välja lülitatud

Raplamaa Vaegkuuljate Ühingul uus telefoni number

Oktoobrikuus on kõik uus.

Meie ühingu üldine number +372 5837 1101

Telefonile vastame tööpäeviti 08.00 – 17.00

Muul ajal jätke oma teade postkasti.

Rubriigid: Uncategorized | 126 kommentaari

Tere tulemast Raplamaa Vaegkuuljate Ühingu lehele

Oleme uuendanud oma kodulehte ja täiendanud!

Siia hakkavad tulema postitused meie ühingu tegevustest ja palju huvitavaid.

Rubriigid: Uncategorized | 6 kommentaari