Raplamaa Vaegkuuljate Ühing – The Raplamaa Association of the Hard of Hearing.

Alanud aasta toob sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonda mitmeid olulisi uuendusi, mille ühine nimetaja on luua tervet ja hoolivat, tugevat Eestit.

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo sõnul soovib iga inimene ise hakkama saada ja hoida oma lähedasi, ent kui see keeruliseks osutub, tuleb turvavõrguga appi riik. “Riik on selleks, et toetada peresid ja vägivallaohvreid, olla olemas nende jaoks, kellel on haiguse, töötuse või vanaduse tõttu keerulisem. Tuge tuleb anda inimese vajadustest lähtuvalt ning seal, kus seda enim vaja.” 

Uuele aastale vastu minnes rõhutab Riisalo, et ühiskonnana on igaühel meist tähtis avatud südame ja silmadega olemas olla. “Märgakem ja hooligem, ulatagem abivajajale käsi. Vähim, mida teha saame, on ise kuulata või juhatada abivajajani sotsiaaltöötaja või politseini. Oluline on osata näha ja mitte sulgeda silmi,” sõnas Riisalo. 

Terviseminister Riina Sikkut tõdes, et tervisevaldkonna uue aasta muudatuste puhul on ennekõike rõhk sellel, et laiendada abi ja tuge neile, kes seda kõige rohkem vajavad. “Näiteks hakkas 1. jaanuarist kehtima täiendav ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitis neile, kellel on ravivajadusest tulenevalt kõrgemad kulud – see puudutab enim krooniliste haigustega inimesi,” sõnas Sikkut.  

“Ka õendusabi omaosaluse vähendamine keskmiselt 240 euro võrra inimese jaoks kaitseb haavatavamas olukorras olevaid inimesi. See muudatus mõjutab eelkõige vanemaealisi, kelle jaoks on õendusabi omaosalus seni olnud tervishoius üks suurimaid kulusid,” sõnas Riina Sikkut. 

Tähtsamad muudatused tähestiku järjekorras:  

• Abivahendid. 2025. aasta 1. septembrist saab riigipoolse soodustusega abivahendeid soetada ilma eelneva puude raskusastme või vähenenud töövõime hindamiseta. Lapsed saavad abivahendeid 90% soodustusega ja tööealised vastavalt abivahendite määruse loetelule. 2025. aasta algusest tõstetakse ka osa abivahendite riigiosalust, sh näiteks liikumisabivahendid, osaliselt inkontinentsustooted (sidemed, mähkmed) ja jalatsid. 
  
• Lastega töötavate spetsialistide hoolsuskohustus. 1. jaanuarist 2025 jõustuvad lastekaitseseaduse muudatused, millega Eesti jõuab nende riikide hulka, kus lastega töötavatel spetsialistidel (nt õpetajad, tervishoiutöötajad, treenerid, huviringijuhendajad) on oma ametiülesannetest tulenevalt kõrgendatud hoolsuskohustus abivajavat last märgata ja lastekaitset temast teavitada. Abivajavast lapsest teavitamise kohustus on tegelikult igal inimesel, kes hädas olevat last märkab. Abivajavast lapsest on kõige lihtsam teavitada üleriiklikul lasteabitelefonil 116111. Et hiljem ei peaks nentima, et kõik teadsid, kuid ei teinud midagi, tasub alati nõu pidada spetsialistidega. 
  
• Pensionitõus. 2025. aastal prognoositakse pensionide kasvuks ligikaudu 5,3%. Pensionite tasakaalus hoidmiseks palkade ja hindade muutusega arvutatakse pensionid igal kevadel indekseerimise abil ümber. 1. aprilli pensionide indekseerimine peaks tõstma prognooside kohaselt keskmise vanaduspensioni 813 euroni ja rahvapensioni 391 euroni. Pensioniteadlikkuse suurendamiseks ning pensionivalikute motiveerimiseks  korraldab sotsiaalministeerium 12. märtsil 2025 Pensionipäeva konverentsi. 
  
• Pensionide (ja puudetoetuste) maksmine. Kui 5. kuupäev langeb nädalavahetusele, kantakse 2025. aastal pensionid ja puudega inimese sotsiaaltoetus üle esmaspäeval või teisipäeval, mitte enam eelneval reedel. Sotsiaalkindlustusamet soovitab sellega seoses kõik püsikorraldused ja tähtajad üle vaadata. Tuleval aastal on selliseid kuid neli: jaanuar, aprill, juuli ja oktoober. Kõigil muudel kuudel toimub makse tavapäraselt 5. kuupäeval. Lisainfo SKA kodulehelt: Kuidas muutub pensionide maksmise kord 2025. aastal? | Sotsiaalkindlustusamet 
  
• Pensioni tulumaksuvaba piir. Alates 2025. aastast jääb pensionide tulumaksuvaba piir püsima 776 eurole kuus ehk 2025. aasta riigieelarve kärped ei mõjuta vanaduspensioni suurust ning vanaduspensioniikka jõudnud inimese maksuvaba tulu püsib jätkuvalt kõrgem kui üldine maksuvaba tulu.  
  
• Perearstiabi Ukraina sõjapõgenikele. 1. jaanuarist 2025 osutatakse Ukraina sõjapõgenikele perearstiabi samadel alustel Eesti elanikega. See tähendab, et kõik Eestisse elama jäänud sõjapõgenikud, kes veel ei kuulu perearsti nimistusse, peavad üldarstiabi saamiseks endale perearsti leidma. Lisainfo Tervisekassa kodulehel: Ukraina sõjapõgenikud hakkavad perearstiabi saama võrdsetel alustel Eesti elanikega  | Tervisekassa 
  
• Puudetoetused. Alates 2025. aasta 1. juunist tõusevad raske ja sügava puudega laste ning raske ja sügava puudega tööealiste toetuseid. Samuti makstakse samadele sihtgruppidele 2025. aasta I kvartalis välja ühekordne mootorsõidukimaksu mõju leevendamise toetus. Toetuste tõusu info: 2025. aastal saavad raske ja sügava puudega lapsed ning tööealised ühekordset lisatoetust, samuti tõusevad juunis nende puudetoetused | Sotsiaalministeerium  
  
• Päeva- ja nädalahoid intellektipuudega inimestele. 1. jaanuarist on mõõduka, raske või sügava intellektipuudega inimestel, kes vajavad suurt hooldust, kuid saavad osa ajast elada lähedastega koos, võimalik kuni 23 päeva kuus kasutada päeva- ja nädalahoiuteenust. Seni on olnud võimalus kasutada igapäevaelu toetamise teenust, mis on aga mõeldud vähest toetust vajavatele inimestele ja tegeleb pigem iseseisvusele suunamisega.   
  
• Retsepti- visiidi- ja voodipäevatasud. 1. jaanuarist tõuseb ravikindlustatud isiku retsepti omaosalus ehk retseptitasu 2,5 eurolt 3,5 eurole.  Alates 1. aprillist 2025. a suureneb ambulatoorse eriarstiabi visiiditasu 5-lt eurolt 20 euroni ja haigla voodipäevatasu suureneb 2,5-lt eurolt 5-le eurole. Visiiditasu ei tõuse ja on ka edaspidi 5 eurot toimetulekutoetuse saajatel, vähenenud töövõimega inimestel, alla 19-aastastel lastel, lapseootel naistel ja alla aastaste laste emadel, üle 63-aastastel, töövõimetus- või vanaduspensioni saajatel ning töötutel. Kui ambulatoorset eriarstiabi osutatakse raseduse või sünnituse tõttu, siis visiiditasu maksmist ei tohi nõuda. See tähendab, et omaosaluskoormuse muudatustel on Eesti lähtunud OECD soovitustest, et kaitsta haavatavamas olukorras inimesi. Kui ambulatoorse eriarstiabi osutaja jätab kindlustatud inimese jälgimisele või ravile ja vaja on korduvvastuvõtte, tohib1. aprillist visiiditasu küsida kord aastas. Samasugused õigused ja piirangud visiiditasudele hakkavad kehtima ka füsioterapeudile, kliinilisele psühholoogile ja logopeedile, kui osutavad teenust patsiendile pere- või eriarsti saatekirja alusel. 
  
• Tervisteenuste maksusoodustus. Tööandjad saavad 2025. aastast soovi korral tasuda maksusoodustusega töötajate hambaravi, füsioteraapia või toitumis-nõustaja eest. Varem piirnes maksuerand vaid sportimise ja eraravikindlustuse paketiga.  Terviseprobleemide ennetamine on parim viis, kuidas tagada Eesti inimestele pikem ja tervem elu ning hoida kontrolli all ravikindlustuse kulud. 
  
• Täiendav ravimi- ja meditsiiniseadme hüvitis. 1. jaanuarist 2025 laieneb täiendava hüvitise maksmise süsteem, millele lisatakse ka meditsiiniseadmete kulud. Hüvitist saavad ravikindlustatud inimesed, kes on kalendriaasta jooksul tasunud Tervisekassa hüvitatavate ravimite ja meditsiiniseadmete soodusretseptide eest vähemalt 100 eurot vältimatut omaosalust. Lisainfo: Uuel aastal hakkab kehtima täiendav ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitis | Tervisekassa  
  
• Uued raviteenused ja meditsiiniseadmed. Alates 2025. aastast on Eesti elanikkonnale kättesaadavad uued ja täiustatud ravivõimalused arstiabis. Samuti laienevad sõeluuringute sihtrühmad: rinnavähi sõeluuringusse kaasatakse 72-aastased naised, jämesoolevähi sõeluuringusse 58-aastased ning alustatakse geneetilise riski põhist rinnavähi sõeluuringut 40-aastastele. Lisaks, 1. jaanuarist lisandub 81 uut Tervisekassa poolt rahastatavat meditsiiniseadet. Lisainfo: Tervisekassa hakkab rahastama uusi raviteenuseid | Tervisekassa ja Tervisekassa hakkab hüvitama uusi meditsiiniseadmeid | Tervisekassa  
  
• Uus rahvatervishoiu seadus. 1. septembrist 2025 hakkab kehtima uus rahvatervishoiu seadus, millega on näiteks solaariumi- ja tätoveerimisteenused lubatud vaid täisealistele. Esmakordselt on seaduses alus sekkuda ka libameditsiini levitamisesse, et kaitsta inimesi otseselt tervisele ohtlike toodete ja teenuste eest. Seadus annab terviseametile õiguse alustada järelevalvet ja määrata trahv, kui tehakse üleskutseid kasutada näiteks konnamürki või MMS-i tervise hoidmise, kaitsmise või parandamise nimel. Uue seaduse alusel on ka kõigil teistel ministeeriumidel ülesanded rahvatervishoiu korraldamisel, mh tuleb erinevate otsuste kavandamisel hinnata rahvastiku tervisele avalduvat mõju ja sellega ka arvestada.  
  
• Vaimse tervise abi. KOVidel on 2025. aastast püsirahastus kodulähedaste vaimse tervise teenuste pakkumiseks. Tuleval aastal on omavalitsustele vaimse tervise teenuste jaoks ette nähtud 1,54 miljonit eurot, millega riik on loonud eeldused, et kõikides omavalitsustes oleks kodulähedane psühhosotsiaalne ja psühholoogiline abi oma elanikele paremini kättesaadav. 
  
• Õendusabi. 1. jaanuarist väheneb statsionaarse õendusabi omaosalus 15 protsendilt kümnele ehk Tervisekassa hakkab tasuma varasema 85% asemel 90% teenuse hinnast, mõjutades positiivselt umbes 14 000 inimest aastas, neist enamik vanemaealised. Õendusabis on inimeste jaoks kõige suurem omaosalus – keskmiselt viibib inimene õendusabis 36-päeva, mille  eest peab praegu maksma oma taskust üle 800 euro. Muudatuse tulemusena väheneb hind inimeste jaoks keskmiselt 240 eurot.   
  
• Üksielava pensionäri toetus. 2025. aastast ei maksa riik üksi elava pensionäri toetust ööpäevaringse hooldusteenuse saajatele, sest hooldereformi tulemusel vähenes inimeste omaosalus hooldekodu koha eest tasumisel ja 200-eurone aastas korra makstav sotsiaaltoetus ei ole enam eesmärgipärane. Muudatus puudutab 2025. aastal ca 6700 inimest ja aitab riigil tuleval aastal vähendada kulusid 1,34 miljoni euro võrra. 
  

Karin Veskimäe

Kommunikatsioonijuht

• 5192 3443

• press@sm.ee

Armsad liikmed, head koostööpartnerid, toetajad ja sõbrad,

Aasta lõpp toob alati kaasa hetkeks peatuse, et vaadata tagasi möödunud aastale ja mõelda tulevikuplaanidele. Sel aastal on meie ühing saanud teha palju olulisi samme vaegkuuljate kogukonna toetamiseks ja kaasamiseks. Oleme olnud koos nii rõõmsates kui ka väljakutseid pakkuvates hetkedes ning igal sammul olete just teie olnud meie jõu ja inspiratsiooni allikaks.

Südamest täname kõiki, kes on kaasa aidanud meie tegevuste õnnestumisele – olgu see läbi aktiivse osalemise, koostööprojektide või toetuse pakkumise. Iga panus on tähenduslik ja aitab muuta meie kogukonna tugevamaks ja hoolivamaks.

Soovime teile kõigile rahu ja soojust täis jõulupühi ning uut aastat, mis toob kaasa uusi võimalusi, tervist ja rõõmu! Jäägu meid saatma ühise tegutsemise vaim ja headus, mida oleme jaganud ka möödunud aastal.

Lisame siia väikese tervitusvideo, mis edastab meie siirad tänusõnad ja parimad soovid:

Raplamaa Vaegkuuljate Ühingu jõulu-ja aastavahetuse tervitus 2024 autorilt Viljar Parm

Olgu teie jõulud täidetud lähedastega jagatud hetkede ja uue aasta algus rõõmsameelne ja lootustandev. Koos saame muuta iga päeva paremaks!

Soojade tervitustega,
Raplamaa Vaegkuuljate Ühingu meeskond

Täna, 06.12.2024 aastal toimus ühingu jõulu koosviibimine.

Tahan südamest tänada kõiki, kes andsid oma panuse, et meie jõuluüritus õnnestuks ja oleks nii eriline. Teie kohalolek, abivalmidus ja heasoovlikkus tegid sellest õhtust midagi tõeliselt meeldejäävat.

Eriline tänu kuulub neile, kes aitasid kaasa ettevalmistustele – olgu selleks siis kaunistuste üles seadmine, suupistete valmistamine või programmiga seotud tegevused. Teie kätesoojus ja pühendumus andsid sellele sündmusele hinge.

Jõuluõhtu on aeg, mil tunda rõõmu sellest, et oleme koos, ning see tunne täitis kindlasti iga nurga. Loodan, et üheskoos veedetud hetked andsid teile palju positiivseid emotsioone ja soojuse südamesse, mida saame kaasa võtta uude aastasse.

Soovin teile kõigile rahulikku ja helget jõuluaega, kus iga hetk on täidetud armastuse ja hoolivusega. Las tulev 2025. aasta toob meile kõigile rõõmu, tervist ja edu nii isiklikus elus kui ka meie armsas ühingus.

Olge hoitud ja kohtumiseni uuel aastal!

Soojate jõulutervitustega,

Viljar Parm

Aitäh kõigile, kes panustasid Kuulmisbussi jõudmisse Raplamaale! Teie suuremeelsus ja toetus on hindamatud, aidates tuua Kuulmisbussi lähemale meie kogukonnale. Teie annetused muudavad paljude inimeste elu paremaks – oleme südamest tänulikud!

Iga annetus, olgu suur või väike, kannab endas hoolimise ja jagamise vaimu, mis ühendab meie kogukonda. Tänu teile saame pakkuda paremat kuulmisbussi teenust ja parandada elukvaliteeti paljudele inimestele Raplamaal.

Teie toetus on hindamatu. Sügav kummardus ja tänu kõigile!

Parimate soovidega,
Raplamaa Vaegkuuljate Ühingu meeskond

Landscape_Annetamistalgute põhi RaVY (Website) autorilt Viljar Parm

Raplamaa Vaegkuuljate Ühing korraldab 03.12.2024 aastal annetuskampaaniat läbi sotsiaalmeedia, et viia Kuulmisbuss 2025. aastal Raplamaa väiksematesse kogukondadesse (Kaiu, Juuru, Kehtna, Kohila, Järvakandi, Märjamaa ja Kivi-Vigala). Buss pakub kuulmiskontrolli, nõustamist ja kuuldeaparaatide hooldust, aidates kaasa kuulmisprobleemide varajasele avastamisele ja lahendamisele.

Annetusi saab teha „Ma armastan aidata“ platvormil.

Soovitame kõigil annetuse päevaks valida: 03.12.2024.a.
Swedbank panustab 3.detsembril annetatud „Ma armastan aidata“ platvormi kaudu omalt poolt juurde (kuni 75-100%)

“Sinu kuulmine – meie hoolime!”

Anneta Sinagi – Aitäh!

#annetamistalgud

#kuulmisbuss

Kristi Kallaste | Ajakirja Sinuga kaasautor

Millised on Kuulmisbussi ülesanded?

Tõuke Kuulmisbussi hankimiseks andis see, et siiani oli kuulmisega seonduv koondunud peamiselt tõmbekeskustesse. Suuremates linnades nagu näiteks Tallinnas ja Tartus saab soovija panna hõlpsasti aja kõrvaarsti või audioloogi juurde, ent väiksemates maakohtades niisugust luksust pole. Lisaks kurdetakse, et visiiti kõrvaarstile tuleb oodata kaua, isegi kuni kolm kuud. Kuulmisbussi peamine eesmärk on, et kuulmisalast nõu ja esmatasandi abi saaksid inimesed üle terve Eestimaa, sõltumata elukohast. Nõustame nii kuulmislangusega inimest ennast kui ka tema pereliikmeid, sõpru või kolleege.

Kuulmisbussi teenuse kasutamine on ülilihtne, me ei küsi isegi ravikindlustuse olemasolu. Tänu sellele jõuavad meie juurde ka need, kellest paljud on tundnud juba aastaid või isegi aastakümneid, et „kuulmine pole nagu päris see“, kuid kõrvaarsti juurde minekut on nad lükanud üha edasi, kuna arst on kaugel ja tema juurde pääsemine tundub keeruline. Kardetakse ka tõde, et äkki ongi kuulmislangus ja siis ei osata selle teadmisega midagi peale hakata. Sageli öeldakse, et „Ma pole veel nii vanagi, et aparaati kanda“. Saame julgustada, hirme vähendada, jõustada.

Esmatasandi kuulmisnõustaja Ene Oga Kuulmisbussis kuulmist testimas (Katrin Aedma foto).

Kõigepealt teeb meie testija ära kuulmistesti ehk audiogrammi, see antakse teises ruumis või Kuulmisbussi kõrval ootavale nõustajale. Nõustaja uurib audiogrammi ning vestleb inimesega, selgitab talle tema kuulmistaset ja annab edasiseks soovitusi.

Kui test tõepoolest näitab kuulmislangust – kuis edasi?

Me selgitame inimesele samm-sammult, kuidas tal oleks nüüd kõige parem edasi toimida. Räägime, et kõigepealt tuleks tal pöörduda perearsti juurde, kes annab talle saatekirja kõrvaarsti juurde. Nii mõnelgi juhul võib pere- või kõrvaarst üht-teist ära teha, näiteks vaiku eemaldada, võib-olla saab kuulmise paremaks. Aga kui ei saa, ka siis pole põhjust muretseda – õnneks on abivahendid olemas – nagu meil endilgi kõrvas on! Abivahendeid saab kuulmiskeskustest.

Osas kuulmiskeskustes pole perearsti saatekirja vaja, küll aga on vaja kõrvaarsti tõendit kuulmislanguse olemasolu kohta. Arsti juurde minek on igal juhul kasulik, kuna arst saab vaadata ka inimese kõrva ja tuvastada tal näiteks kõrvapõletiku või vaigukorgi. Tahan inimesele öelda: „Sinu elu läheb igal juhul paremaks, kui midagi ette võtad. Kui sa praegu ei tee midagi enda heaks, siis hiljem on kõik palju raskem. Üldjuhul kuulmine iseenesest ajaga kellelgi paremaks ei lähe, pigem ikka vastupidi.“

Kui inimene kurdab näiteks, et tal puuduvad vahendid endale kuulmisaparaadi ja teiste kuulmisabivahendite muretsemiseks, siis aitame tal teha taotluse kohaliku omavalitsuse sotsiaalosakonda abivahendi omaosaluse kompenseerimiseks. Aitame kirjutada ka erimenetluse taotlust Sotsiaalkindlustusametile.

Aitame leida inimese elukohale lähimat kuulmiskeskust, kuid rõhutame alati, et vaid ühe kuulmiskeskuse pakutav ühe firma kuulmisaparaat ei pruugi sobida; võimalusel võiks külastada mitut kuulmiskeskust, testida erinevaid kuulmisaparaate ja võrrelda neid.

Missuguseid teadmisi sisaldas Kuulmisbussi personali koolitus?

Õigemini öeldes oli tegemist esmatasandi kuulmisnõustajate koolitusega. Nimelt on Kuulmisbuss vaid üks võimalus, kus esmatasandi kuulmisnõustaja töötada võiks. Tulevikuunistus on, et meie nõustaja töötab igas maakonnakeskuses.

Koolitus sisaldas pilguheitu kõigele, millega inimesel tema enda või lähedase kuulmislangusega seoses rinda pista tuleb: kuidas tuvastada kuulmislangust, kuidas teha ja lugeda audiogrammi, kuidas inimest ära kuulata, toetada ja julgustada. Lisaks sisaldas koolitus näpunäiteid erinevate aparaatide hooldamiseks nagu näiteks otsakute, filtrite, voolikute vahetamine, puhastamine. Esmatasandi kuulmisnõustajad on saanud väljaõppe ka seadusandluse osas, näiteks puude taotlemise ja sotsiaaltoetuste teemal ning teavad, mis on näiteks erimenetlus ja kuidas selle taotlemiseks avaldust esitada.

Kui palju spetsialiste Kuulmisbussis korraga kaasa sõidab?

Neid peaks olema vähemalt neli: üks, kes testib, kaks nõustajat ja üks aparaadi hooldaja. Pikema päeva puhul oleks vaja kindlasti paar inimest veel, sest kuulmispäevad on väga intensiivsed, ühel päeval jõuame testida kuni 50 inimest, nõustada veelgi rohkem.

Oleneb päevast, kui palju inimesi vastu võtta jõuame. Siiani on kõik testimisajad täis olnud. Ükski meie inimene ei jaksa korraga seitse tundi järjest bussis teste vehkida, ka tema vajab puhkust. Teised nõustajad on valmis teda siis asendama. Õnneks taipasime valida bussi, millega sõitmine eeldab tavalist B-kategooria juhiluba, tänu millele me ei vaja eraldi bussijuhti – roolis on keegi nõustajatest. Valdav enamus Kuulmisbussi tiimist on ka ise vaegkuuljad.

Kas Kuulmisbussis töötavad nõustajad, kes on ka ise vaegkuuljad, on tõesti võimelised kvaliteetselt tuvastama kuulmislanguse olemasolu teisel inimesel?

Kuulmislanguse tuvastab mitte uuringu läbiviija enda kõrv, vaid audiomeetria masin – kui klient kuuleb piiksu, siis ta vajutab nupule ja audiogrammi tegija näeb ekraanil vilkuvat tulukest; seega meie aparatuur ei eelda sellega töötaja puhul kuulmise täielikku olemasolu. Küll aga peaks kuulmisnõustaja nii palju kuulma, et saaks klientidega suhelda. Seega etnilisi ehk viipekeelt emakeelena kasutavaid kurte meil Kuulmisbussis ei ole. Aga viipekeelt oskavaid nõustajaid, kes ise kannavad kuulmisaparaati või implantaati, on meie meeskonnas küll, seega me saame nõustada ka näiteks kurte lapsevanemaid, kelle laps on vaegkuulja, ning anda neile nõu, kuidas oma lapse kuulmisparaate hooldada vms.

Kas kuulmisbussis saab vaigused kõrvad puhtaks?

Ei, meil Kuulmisbussis pole kraanikaussi ja kõrvu me ei loputa. (Naerab.) Seda saate teha kodus või perearsti juures.

Kas kuulmisbussist saab kuulmisaparaadi?

Ei saa. Oleme esmatasandi kuulmisnõustajad; kui tuvastame kliendil kuulmislanguse, siis saame teda juhatada kõrvaarstile ja kuulmiskeskusesse. Kaardistame inimese võimalusi külastamaks erinevaid keskuseid. Kui inimesel on võimalik kaugemale sõita, siis esmane soovitus on tutvuda erinevate keskuste toodanguga. Kui see ei ole võimalik, siis otsime talle välja mõned lähimad keskused.

Kuulmisbussis tutvustame erinevaid kuulmisaparaate: meil on olemas näidised ja saame neid demonstreerida, kuid ei jaga neid ega hakkagi seda tegema.

Kas Kuulmisbussis müüakse ka kuulmistarvikuid ja hooldatakse kuulmisaparaate?

Jah, väiksemaid hooldustöid teeme küll. Sageli tuuakse meile pikka aega hooldamata kuulmisaparaate. Siis vaatame üle otsiku, vahetame filtrid ja vooliku ning puhastame need vaigust – see on põhitöö, millega meie nõustajad tegelevad.

Samuti müüme väiksemaid tarvikuid nagu näiteks kuulmisaparaadi patareisid. Kontrollime, kas vastuvõtule tulija kuulmisaparaadil on patareid piisavalt täis ja soovija saab meilt patareitestri endale kojugi osta.

Kas inimene saab Kuulmisbussis tehtud audiogrammiga minna kuulmiskeskustesse?

Me prindime välja kuulmistesti tulemuse. Selle abil saab nõustaja selgitada kliendile, kas too kuuleb kõnet ja häälikuid, kas langus on kõrgete või pigem madalate helide juures.

See test ei ole mõeldud meditsiinilise diagnoosi panekuks ega aparaadi häälestamiseks, vaid täidab informatiivset eesmärki.

Täpsemate kuulmisuuringute tegemise jätame arstidele. Pealegi ei ole meie eesmärk teha täpseid kuulmisuuringuid, vaid ikkagi tuvastada, kas inimesel on kuulmislangus või on ta normkuulja.

Kas testite ka inimesi, kellel on juba kuulmisaparaat olemas?

Pigem mitte. Teeme seda ainult siis, kui selleks jääb aega nende kõrvalt, kes tulevad alles esmasele kontrollile. Igal kuulmispäeval on meie juurde tulnud ka juba diagnoosi saanud vaegkuuljaid, keda huvitab, kas nende kuulmislangus on vahepeal süvenenud. Mõni on tulnud testima sõnadega: „Arst tuvastas mul mõni aeg tagasi kuulmislanguse, aga ma tahan teada, kas mu kuulmine vahepeal muutunud on.“ Küsime talt seepeale, et kas ta ikka võttis vana audiogrammi kaasa, inimene eitab. Kuid mida me siis võrdleme?

Neid inimesi, kellele juba on kuulmisaparaat välja kirjutatud, kuid kes soovivad saada aparaadiga ettetulevate probleemide osas nõu ja abi, käib meil palju.

Kuulmisbuss on uskumatult lühikese ajaga saavutanud rahva seas suure populaarsuse. Kas ei teki ohtu, et Kuulmisbuss võtab kõrvaarstidelt töö ära?

Ei, seda ohtu küll pole! Pigem on hoopis vastupidi – teeme arstidele reklaami. Esmatasandi kuulmisnõustajate ülesanne on tutvustada inimesele kuulmise tervishoiuga seonduvat, anname nõu, et inimene oskaks juba ise edasi liikuda, õige spetsialisti poole pöörduda. Ehk siis, me teeme arstide eest ära nende nn musta töö. Me ei ravi ega diagnoosi, vaid saadame inimesed oma kõrvade tervise eest hoolt kandma, tänu millele saavad kõrvaarstid patsiente juurde. Tõtt-öelda oleme juba nüüd dilemma ees, kust saada juurde kõrvaarste – neid on Eestis liiga vähe!

Meediast on läbi käinud artiklid, et vaegkuuljate liidul on Kuulmisbuss, mis sõidab ringi mööda Eestit ja kontrollib inimeste kuulmist. Aga kuidas edeneb teil koostöö kuulmiskeskustega, kes pakuvad erinevaid kuulmisaparaate?

Eesti Vaegkuuljate Liit teeb koostööd kõikide kuulmiskeskustega, me oleme tutvustanud oma teenust kõikidele keskustele ja suurem osa keskusi on valmis meid toetama ja aitavad meid igal võimalikul viisil. Keskused annavad meile kaasa oma voldikuid, abivahendite näidiseid, hooldusvahendeid, tarvikuid. Keskuste spetsialistid käivad meie korraldatud infopäevadel loenguid pidamas ja kaasa elamas, nõustavad ka ise kliente ning annavad asjatundlikku nõu meie esmatasandi nõustajatele. Ühelt kuulmiskeskuselt saime ka audiomeetri ning väljaõppe sellega töötamiseks. Mitmed kuulmiskeskused on kutsunud meie nõustajaid enda juurde kuulmisaparaatide hooldamist õppima.

Kui kaua Kuulmisbuss ühes kohas peatub?

Tavaliselt peatume valitud kohas ühe päeva. Samas, kui inimesi on palju ning ajad täis, oleme valmis peatuma ka näiteks kolm päeva. Kuid sellised asjad tuleks eelnevalt kokku leppida.

Mis kuulmise testimine maksab?

2021. aastal oli see veel tasuta, kuna me ise alles õppisime – toimusid ju esimesed kuulmispäevad 2021. aasta augustis. Sel aastal maksab testimine ja nõustamine 5 eurot inimese kohta. Kui meid ollakse valmis toetama, siis saame hoida hinnad all või on teenused suisa tasuta. Küll aga on meil vaja leida vahendeid bussi kütuseks, hoolduseks, nõustajate päevarahaks (nõustajad soovivad ikka süüa ka päeva jooksul), mõnikord ka ööbimiseks. Iga toetus on oluline! Väga head partnerid on kohalikud omavalitsused, päevakeskused ja sotsiaalkeskused, kes on kutsunud meid enda juurde ja toetanud ka transpordiga.

Kas Kuulmisbussi saab tellida nt firma suvepäevadele, tervisepäevale või kasvõi vanaema 70 aasta juubelile?

Loomulikult saab! Oleme valmis sõitma, kuhu kutsutakse. Võtke meiega ühendust Eesti Vaegkuuljate Liidu kodulehel ja lepime lähemalt kokku. Samas seda me tasuta ilmselt ei tee, kuna meie nõustajad tulevad siis ju ikkagi erakorraliselt välja ja teevad tööd.

Kas Kuulmisbuss on ka ratastooliga ligipääsetav?

Jaa, on küll.

Aga kas osutate ratastoolis olijatele ka transporditeenust?

Ei osuta. Meie kuulmisbuss on ostetud Eesti Vaegkuuljate Liidule ja mõeldud ainult kuulmislanguse tuvastamiseks. Küll aga ratastoolis inimene, kes kahtlustab endal kuulmislangust või vajab kuulmise teemal nõu ja abi, pääseb meie bussi ilusti sisse.

Kas lapsi ka testida saab?

Lapsi saab testida alates seitsme aasta vanusest. Nooremaid me bussis ei testi, sest nende jaoks on teistmoodi metoodika. Lapsed on tavaliselt tulnud testima koos oma vanematega ja teevad testi vanema nõusolekul. Me ei küsi lapse perenime ega isikukoodi ja tulemus läheb meie poolt lihtsalt üldstatistikasse.

Kuidas registreeruda, kui tahan Kuulmisbussi vastuvõtuaega saada?

Soovitame broneerida aja Eesti Vaegkuuljate Liidu kodulehel oleva vormi kaudu. Võite helistada või kirjutada ja küsida, kus toimub järgmine kuulmispäev ja kas saab sinna juba endale aega kinni panna. Küsige konkreetse kuulmispäeva korraldaja kontakti ja võtke temaga ühendust. Ei tee paha seegi, kui annaksite teada oma võimalikest erisoovidest – näiteks, et vajate eesti viipekeelt oskavat nõustajat või soovite infot kuulmisimplantaadi kohta.

Kas vastu võetakse ka neid, kes ei ole endale aega broneerinud?

Igaks juhuks me ei broneeri kõiki aegu kohe täis, vaid püüame jätta ka väikese varu. Kes kohapeale tulevad, saavad need vahepealsed ajad, kuid neil tuleb arvestada, et ilmselt peavad nad ootama.

Aga kui Tallinnasse tuleb näiteks Võrus elav inimene ja tahab Kuulmisbussi teenuseid kasutada?

Me oleme üle-eestilise haardega ega küsi Kuulmisbussi külastaja kodust aadressi. Teeme hea meelega kuulmistesti ära igale Eestimaa elanikule, kes Kuulmisbussi sisse astub.

Samuti jagame teavet kohalike vaegkuuljate ühingute kohta ja tutvustame neid meelsasti. Et näiteks kui Pärnus siseneb Kuulmisbussi abivajaja, kes ütleb, et on pärit Rakverest ja veedab suvepealinnas puhkust, saaks ta kuulmislanguse tuvastamise korral kaasa voldiku Lääne-Virumaa Vaegkuuljate Ühingu kontaktiga.

Kuidas annate kohalikele teada, et nende kodukohta on saabumas Kuulmisbuss?

Teeme reklaami igal pool, kus võimalik: nii kohalikus kui ka vabariiklikus meedias, Facebookis, valla või linna kodulehel, kohalikes ajalehtedes, võimalusel kaasame ka televisiooni ja raadiokanalid. Kuulmisbussi maakondade külastamise graafik on Eesti Vaegkuuljate Liidu kodulehel: https://vaegkuuljad.ee/

Kas Kuulmisbuss on nõustamisteenuseks hädavajalik, või saab Eesti Vaegkuuljate Liit pakkuda kuulmisalast nõustamist ka ilma bussita?

EVL suur unistus on, et nõustamisteenus oleks kättesaadav võimalikult kõikjal ja võimalikult pidevalt. Igas maakonnas peaks kohapeal olema võimalus testida oma kuulmist lihtsalt ja ilma kuudepikkuste järjekordadeta, samuti peaks seal olema kuulmisnõustaja. Praegu on olemas kuulmisnõustamisteenus Saaremaal, huvi on üles näidanud ka teised maakonnad – Hiiumaa, Pärnumaa, Läänemaa, Jõgeva jt. Ükskord, ma usun, on esmatasandi nõustamine olemas igas maakonnas!

https://vaegkuuljad.ee/
info@vaegkuuljad.ee
tel 53 478 422

Oleme tänulikud igaühe toetuse eest. Fondi saab annetusi teha pangaülekande teel, Swedbanki konto nr: EE742200221050525437, makse saaja Eesti Vaegkuuljate Liit, selgituseks võib kirjutada näiteks “Annetus vaegkuuljatele“. Kui soovite annetuse eest tulumaksu tagasi saada, märkige selgitusse ka oma isikukood.

Eesti Maaülikoolis tuleb 17. juunil kaitsmisele doktoritöö, mis otsis seoseid militaarmüra ja kaitseväelaste kuulmisprobleemide vahel. Selgus, et kuulmislangus on kaitseväelaste hulgas üks levinumaid terviseprobleeme, vahendas maaülikool.

Assar Luha kirjutab oma kaitsmisele tulevas doktoritöös „Occupational noise exposure and hearing problems among active military service personnel in Estonia” (Militaarmüra ekspositsioon ja kuulmisprobleemid tegevväelastel), et kaitseväelased puutuvad teenistusajal kokku kõrge intensiivsusega müraga, mis võib tuleneda laskeharjutustest, plahvatustest ning kaitseväe eri väeliikides kasutatavatest sõidukitest.

Doktoritöö eesmärk oli uurida tegevväelaste kokkupuudet kaitseväe sõidukite ja relvade müraga ning kuulmislanguse ja tinnituse esinemist tegevväelaste hulgas, samuti analüüsida seoseid töömüraga kokkupuute ja kuulmisprobleemide vahel.

Müratasemed mõõdeti Eesti kaitseväe sõidukites ja relvadest või relvasüsteemidest laskmisel. Uurimuse valim jagunes kahte rühma: üks uuritavate rühm vastas küsimustikule oma tervise ja tööga seotud riskitegurite kohta. Teine rühm vastas, rutiinse arstliku läbivaatuse käigus esmalt küsimustikule kokkupuutest müraga. Seejärel läbisid uuritavad audiomeetrilise uuringu, mille käigus testiti kuulmist sagedustel 4000 Hz ja 6000 Hz.

Kogutud andmete põhjal uuriti eri statistiliste meetoditega seoseid müraga kokkupuute, riskitegurite ja kuulmislanguse ning tinnituse vahel. Andmeid tõlgendati ka matemaatilisi võrrandeid kasutades ja müra levimise ning sumbumise seaduspäraga arvestades.

Kuigi müraga kokkupuute taset saab vähendada õigete kuulmiskaitsevahendite kasutamisega või madalama müratasemega tehnoloogiate kasutamisega, selgub doktoritöö tegemise käigus läbiviidud uuringust, et pikaajaline kokkupuude müraga suurendab müratekkese kuulmislanguse ja tinnituse riski.

Uuringute käigus saadud tulemused näitasid, et peaaegu pooled tegevväelastest kannatavad teenistusperioodi jooksul müratekkese kuulmislanguse all.

Kõige olulisemad riskitegurid, mis võivad mõjutada tegevväelasel kuulmisprobleemide teket on tegevväelase vanus, teenistuse kestus, laskmine paukpadrunitega ja sõitmine sõidukitega PASI ning Bandvagn.

Doktoritöö tegemise käigus kogutud andmed näitasid, et kuulmiskaitsevahendeid mitte kasutavatel tegevväelastel esineb kuulmislangus ja tinnitus sagedamini, kui nendel, kes müraga kaasuvates tegevustes alati kasutavad kuulmiskaitsevahendeid. 

Tegevteenistujal kuulmislanguse ja tinnituse teket teenistuse ajal on raske ennetada. Kuid vähem müra tekitavate militaartehnoloogiate, -sõidukite, -relvasüsteemide kasutamine ning kuulmiskaitsevahendite õige kasutamine aitab vähendada kuulmisprobleemide esinemist kaitseväes. Töö tulemused osutavad vajadusele rakendada kuulmisprobleemide ennetamise programmi Eesti kaitseväes.

Assar Luha kaitseb filosoofiadoktori väitekirja tehnikateaduste erialal 17. juunil kell 12 Tartus Kreutzwaldi tn 56 (Tehnikamaja) ruumis B136. Doktoritöö juhendajad on professor Eda Merisalu ja kaasprofessor Hans Orru, oponendid on emeriitprofessor Rauno Pääkkönen (TMI Rauno Pääkkönen, Finland) ja professor Pavel Kic (Faculty of Engineering, Czech University of Life Sciences Prague, Czech Republic).

Dissertatsiooniga saab tutvuda EMÜ ja TÜ raamatukogus. Samuti Eesti Maaülikooli digitaalarhiivis EMU DSpace.

Rohegeenius 30. mai 2022 kell 09:25

Tallinna ja Harjumaa Vaegkuuljate Ühingu värske esinaine Kristi Kallaste korraldab vahva ürituse, kuhu kutsub ka teisi osalema.

Raplamaa kodukaitsepäev eelkõige naistele ja tüdrukutele, aga on oodatud ka mehed

Koguneme neljapäeva, 30. juuni hommikul Alu mõisa juures (Keskuse tee 2, Alu, Raplamaa), parkida saab mõisa juurde. Üritusele on oodatud ka mehed ja lapsed. Kohal on kirjutustõlgid. Valmis tasub olla olemiseks nii toas kui ka õues, samuti väikeseks matkaks. Kui vähegi ilma on, alustame õues.

Ajakava:

9.40–10.00 kogunemine ja tervituskohv

10.00–10.45 Ringkäik Alu mõisas

10.45–12.00 Räägime kriisivarudest

12.00–12.45 Sõjaline konflikt, hübriidsõda, infosõda

12.45–13.30 Lõuna (selle eest hoolitseb Alu kohvik Nautlejad)

13.30–15.30 Laskmine, tuletegemine, orienteerumine

15.30–16.00 Õppepäeva lõpetamine

Üritusele on oodatud vaegkuuljad ja nende lähedased üle Eesti.

Koolitusest huvitatutel on võimalik registreeruda kuni teisipäeva (28.06) õhtuni meilile: kristi@think.ee .

Olemas kirjutustõlge.

Koolitusel õpime, kuidas kriisiolukorras eluga hakkama saada, mida kriisiks varuda, kuidas ellu jääda; lisaks lõunastame ja viibime looduses.

Üritus on tasuta!

Parimate soovidega

Kristi Kallaste
Tallinna ja Harjumaa Vaegkuuljate Ühingu esinaine